13. juuni 2002 kell 22:00

Peatuda tasub ka Muhumaal

Eesti suuruselt kolmas saar Muhu on üks meie omapärasemaid paiku. Vaatamist-matkamist jätkub vähemalt kaheks-kolmeks päevaks, rahvas on lahke, turiste vähem ning majutuspaiku piisavalt.

Muhut Virtsust lahutava 6,5 kilomeetri pikkuse Suure väina keskel asub huvitav ja vähe tuntud matkasiht, kõrge Kesselaid (1,7 km2). Seal on tuletorn, vanad taluasemed ning merre langev kaheksa meetri kõrgune astang põhjarannal, saarele pääseb eelkokkuleppel Lalli sadamast. Muhu kagunurgas Kuivastu lähedal asuvad Viirelaid 1881. a ehitatud majakaga ja Võilaid, kuhu pääseb jalgsi Võikülast.

Varsti pärast Kuivastu vana kõrtsihoonet vasakule pöörav tee viib saare lõunarannale, kus suures hooldatud pargis asub kaunis Pädaste mõisaansambel. Kui külalistemajas ööbimine üle jõu käib, tasub kindlasti tulla vaatamagi ja näiteks gurmaanide seas hinnatud pubisse lõunatama. Siin on ka tervisekeskus erinevate saunadega, paadisadam, supluskoht ja isegi privaatkino. Sobiv matkatee kulgeb siit piki lahekallast Suurlaiule.

Muhu idaosas, Saaremaale suunduva peatee lähedal põlises Mõega külas asub avar Tammisaare talumuuseum, kus pakutakse gruppidele kõhutäidet rahvamuusika saatel. Hellamaal on kena õigeusu kirik (19. saj sunniti saartel ja Lääne-Eestis kohalikke elanikke maa saamise tingimusena õigeusku astuma, seepärast on siin palju apostliku õigeusu kirikuid, kuigi elanikud on vaid eestlased), vana kalmistu ja Tihuse hobuturismitalu. Siit võite teha tutvumisretki Muhumaa looduse, ajaloo ning muinaskultuuriga nii ratsa kui ka mõnusalt kalessis istudes.

Hellamaast põhja poole jäävad põlised Lõetsa ja Vahtraste küla ning kuni viie meetri kõrgused Püssina, Rannaniidi ja Kautliku rannaastangud. Kaunis Nõmmküla tee kulgeb läbi kadakavälude piki Muhu kõrget kirderanda, möödudes ka Üügu pangast. See piirkond sobib hästi päevaseks jalgsimatkaks, näiteks Lõo talust Seaninani ja Tupenurme panga kaudu tagasi, kokku umbes 18 kilomeetrit. Nõmmkülas on uhke Uuetalu tuulik ja väike sadam. Liivale suunduva tee lähedal on Päelda muinaslinnuse ase.

Saare keskel asuvas Muhumaa ?pealinnas? Liival püüab pilku unikaalsete seinamaalingutega tornita Muhu kirik (13.?14. saj), säilinud on ka iidne pastoraat. Väikese väina tammi lähedal Linnuse külas pakub kindlasti huvi jaanalinnukasvanduse külastamine, tee ääres asub Eemu tuulik-muuseum, mis on ainus töökorras olev tuuleveski Eestis. Kohe mõnusa kioskitare taga paikneb terviklikult säilinud Eemu talu, läheduses asub ka muistne Muhu maalinn (9.?13. saj) 1227. a lahingu mälestusmärgiga.

Saare läänerannikul asub üks Eesti huvipakkuvamaid turismiobjekte, terviklikult säilinud unikaalne Koguva sumbküla sajakonna algupärase hoone ja 16 püsielanikuga. Kordumatu miljöö loovad kiviaedadega ääristatud külatänavad, rookatusega palktared, põlispuud ja kooguga kaevud, küla ümbruses laiuvad kaunid kadastikud.

Koguvalt pärit kirjaniku Juhan Smuuli kodutalus asub Muhu muuseumi põhiekspositsioon, Välja talus on vaipade ja rahvarõivaste näitus ning külakoolimuuseum, Vanatoal stiilne külalistemaja. Piki randa põhja poole minnes jõuate Sääreotsa neemele, kust saab minna läbi madala mere ja üle pisilaidude suurele, rannaastanguga Kõinastu laiule. Saarte looduse tundmaõppimiseks sobib hästi ligi kümne kilomeetri pikkune jalgsi- või jalgrattamatk marsruudil Koguva?Rootsivere?Igaküla?liivakarjäär?Koguva. Muhu loodekaldal Hoosaare liivarannas on laagriplats.

Autor: Jaan Masing

Hetkel kuum