Eesti Pank: I kv nõrk majanduskasv peegeldas Eesti kasinat eksporti

Keskpank märgib täna avaldatud I kvartali kommentaaris, et Eesti suuremate eksportturgude majanduskasv oli jätkuvalt madal ning välismaine nõudlus Eesti eksportkaubale pole 2001. aasta lõpuga võrreldes paranenud. Ekspordi ja tootmismahtude kasvu pidurdumine leidis aset pea kõigis suurmates tööstusharudes - seega peegeldas 3,6-protsendine majanduskasv I kvartalis viimaste aastate nõrgimat välisnõudluse keskkonda.

Kuna enamik rahvusvahelisi prognoose eeldab maailma majanduse kasvu taastumist alles aastvahetusel, siis keskpanga hinnangul ei toeta ka Eesti ekspordi areng lähikuudel oluliselt meie majanduskasvu.

Eesti Pank viitab nõrga eksporditulude kasvutempo taustal püsivale tugevale sisenõudlusele. 'Lisaks madalatele välisintressidele soodustab Eesti ettevõtete ja eraisikute poolset laenuvõtmist meie finantssektor,' märgib keskpank. 'Kõige selle tulemusena kujunes Eesti sisenõudluse kasv tänavuse aasta alguses ekspordiarengutest kiiremaks.' Majanduskasvust kiirem sisenõudluse kasv tähendas seda, et Eesti majanduse välistasakaal halveneb.

Esimese kvartali esialgse maksebilansi jooksevkonto puudujääk moodustas 3,5 miljardit krooni, mis on suurim puudujääk alates 1998. aasta augustist. Viimase nelja keskmisena on jooksevkonto puudujääk SKP suhtes jõudnud 8,1 protsendini. 'Selline areng saab kesta aga üksnes lühiajaliselt ning praegune sisenõudluse kasvutempo eeldab ekspordimahtude taastumist juba lähiajal,' märgib Eesti Pank. Vastasel juhul toob järjest kasvav laenuraha toel elamine tasakaalustamatuse edasise süvenemise.

Keskpank leiab, et nõrga välisnõudluse taustal tekitab õigustatud küsimusi keskmise palga kasv I kvartalis, mis küündis 12,1 protsendini. 'Lühiajaliselt ei pruugi palga ja tootlikkuse kasvud kokku langeda, kuid pikaajaline palga eeliskasv tootlikkuse suhtes on ohtlik konkurentsivõimele,' tõdeb keskpank.