Eesti Pank soovitab valitsusel hoiduda teisest lisaeelarvest

Eesti Panga kvartalikommentaari tutvustades rõhutasid keskpanga juhid, et nõrga väliskeskkonna tingimustes on Eesti majanduse sisemise ja välimise tasakaalu tagamisel järjest olulisem roll eelarvepoliitikal. Nagu Rahvusvahelisele Valuutafond (IMF), soovitas keskpankki valitsusel hoiduda teisest lisaeelarvest.

?Teise lisaeelarve mõte on välja käidud lähtudes jätkuvast heast maksulaekumisest,? ütles Eesti Panga president Vahur Kraft. ?Püüame näidata, et see trend pole ilmselt pikaajaliselt jätkuv,? lisas ta, avaldades lootust, et valitsus võtab keskpanga arvamust kuulda.

Eesti Panga hinnangul põhines esimeses kvartalis eelarve maksutulude hea laekumine suuresti ühekordsetel teguritel ning teisel poolaastal on oodata selle trendi pöördumist.

Eesti Panga asepresident Märten Ross lausus, et tulumaksu laekumine esimeses kvartalis on ühekordne ning seotud dividendide maksmisega. Sotsiaalmaksu puhul tõstis Ross esile nii hea maksu administeerimise kui ka kiire palgakasvu. ?See, et palgakasv pöördus esimeses kvartalis teises suunas, kui liikus SKT, on murettekitav,? märkis ta.

Samuti nimetas Ross aktsiiside head laekumist, viidates samaaegselt selliste tulude kogumise heitlikkusele. Käibemaksu hea laekumine osutab keskpanga asepresidendi sõnul suurenevale impordile ja vähenevale ekspordile.

Esimese kvartali esialgse maksebilansi jooksevkonto puudujääk moodustas 3,5 miljardit krooni, mis on suurim puudujääk alates 1998. aasta augustist. Viimase nelja keskmisena on jooksevkonto puudujääk SKT suhtes jõudnud 8,1 protsendini.

?Selline areng saab kesta aga üksnes lühiajaliselt ning praegune sisenõudluse kasvutempo eeldab ekspordimahtude taastumist juba lähiajal.? Vastasel juhul toob järjest kasvav laenuraha toel elamine tasakaalustamatuse edasise süvenemise, märgib Eesti Pank kvartalikommentaaris.