Saabus kasevihaaeg

Rohelise, lõhnava ja mõnusalt nahka masseeriva viha saamiseks tuleb juuli alguses sammud heinamaale või soo äärde seada.

Soo ääres või heinamaal aeglaselt kasvanud kaskedest saab tihedama ja painduvama viha. Kiirelt kasvanud kase oksaharud on liiga pikad ja lehed suured. Suur leht kipub aga oksa küljest lahti tulema. Vihaokste tarvis on parim valik 20?30 aasta vanune kask, millel on allapoole rippuvad oksad. Noore kase mahapainutamise asemel on puusõbralikum kasutada pika varrega oksalõikurit. Vihaoksa pikkus võib olla kuni pool meetrit. Samas on lühema viha löök kiirem ja täpsem. Kulub paar-kolmkümmend oksa.

Viha valmistamise aeg sõltub suvest, kuid langeb enamasti juuni lõppu, juuli algusse. Siis on lehed kõvasti kinni ning jaanipäeva aegne tõrv kadunud. Tõtt-öelda on ka jaaniaegne kleepuv viht mõnus ja liiatigi olevat temas kõige rohkem raviomadusi, kuid vastu peab ta vaid ühe saunaskäigu. Võimaluse korral võiks varutud vihaokstel lasta veel ööpäeva heinaküünis seista, sest värske hein annab kaselõhnale meeldivat lisa. Üksteise peale laotud oksad võib vihaks siduda tavalise sidumisnööriga. Mugavama hoidmise huvides võiks siduda kahest kohast, kuid piisab ka ühest. Valmis vihad kuivavad kõige paremini varjulises liikuva õhuga kohas paarikaupa nöörile või puuridvale asetatuna. Peaasi, et lehed kokku ei puutu ? siis võivad nad rikneda.

Autor: ÄP