3?4 miljardi kroonini aastas. Ravimitega kauplejad on aga asunud võitlema suurema turuosa pärast.
Kui toidukaupluste kettidest on karmis võitluses turuosa pärast Prisma, Selver ja Maksimarket, siis ravimite jaemüügi turul on peategelasteks kaks suurimat ravimite hulgimüüjat - Eesti kapitalil põhinev Magnum Medical AS ja rahvusvahelisse korporatsiooni Tamro & Fööniks tütarfirma Tamro Eesti AS.
Hulgimüüjate ühine tegutsemismotiiv on luua enda jaoks hästitoimiv jaemüügivõrk. Selleks ostetakse üles apteeke, ühinetakse või hõivatakse paremates kohtades territooriume, kirjeldas praegust olukorda apteekide liidu peaproviisor Kaidi Vendla.
Magnum Medical on praegu ravimiturul selge turuliider, olles põhivarustaja koostöölepingu alusel Apteekide Koostöö ASiga 140 Apotheka märki kandvale apteegile. Magnum Medicali käive tõotab tänavu kasvada juhatuse esimehe Margus Linnamäe sõnul miljardi kroonini, võrreldes aasta varasema ca 800 miljoni krooniga.
Peaaegu poolt ravimiturgu kontrolliv Magnum Medical jätkab laienemist jaemüügiturul. Margus Linnamäe leiab, et tänasel päeval ei ole veel õige aeg rääkida, kellega Magnum ühineb või millised on Magnumi kavatsused. ?Tähtsam on hea läbisaamine oma klientidega ning igakülgne ja kvaliteetne teenus,? ütles ta.
Tamro on ostnud tänaseks päevaks kuus apteeki ega tee saladust, et ostab tulevikus neid juurde. ?Muidu ei ole võimalik ellu jääda,? põhjendas Tarvo Vaasa tegutsemismotiivi.
Jahti peavad mõlemad ravimite hulgimüüjad ennekõike paremate palade peale, mis on kasumiga töötavad apteegid. Kuid just nende puhul ei pruugi ärarääkimine alati õnnestuda.
Endaga majanduslikult toime tulevad apteegid kaaluvad enne põhjalikult, kas tasub nõusolekut anda, sest sellega kaotab iseseisvuse. ?Meie ei plaani kellegagi ühineda, sest sellisel juhul peame ka kasumit jagama,? rääkis Pärnus 5 miljoni kroonis aastakäibega Rüütli apteegi juhataja Tiina Anniko, kes kolleegidelt on teada saanud, et pakutud koostöölepingud on väga ühepoolsed ning kahjulikud liitunutele.
Suurim Eesti apteegikett Apotheka, mis kujutab endast ühinenud apteekide liitu, kogub juhatuse esimehe Rein Kermese sõnul igakuist või kvartalaset turundusmaksu. Reklaamlause järgi lubab selle eest Apotheka tegelda apteekide tulususe ja konkurentsivõime pikaajalise säilimise ja suurendamisega.
Ketiga liituma on Tiina Anniko arvates nõus majanduslikes raskustes olevad apteegid. ?Neile lubatakse, et võlad võetakse üle,? rääkis Anniko ja lisas, et sellisel juhul lähevad apteegid kergema vastupanu teed.
Kuid apteekide tulevik on siiski ketistumine, nagu on seda on näha Rootsis, Norras või siis Soomes, ütles Tamro juht Tarvo Vaasa.
Praegu tarbivad eestlased võrreldes Euroopa keskmisega ravimeid mitu korda vähem. ?Kui Euroopas kulutab inimene ravimistele keskeltläbi 260?300 eurot, siis Eestis on see summa 70 eurot,? märkis Tarvo Vaase
Tõusutendentsi haigusi ennetavate ravimite ehk käsimüügiravimite läbimüügis on ka juba täna tunda.
?Inimesed muutuvad teadlikumaks profülaktilise poole pealt,? rääkis Pärnu Rüütli apteegi juhataja Tiina Anniko.
Kuid omad takistused tarbimise suurenemisele seab uus ravikindlustusseadus.
Apteekrite sõnul ei ole seni iga-aastane ravimite kallinemine, mis viie aasta jooksul on peaaegu kahekordistunud, ostja rahakotile suurt mõju avaldanud. Tolliameti andmete järgi tõusis 2600 tonni imporditud ravimite koguse maksumus 800 miljonilt 1,3 miljardile kroonile.
Kuid uue süsteemi järgi kasvab kallimate ravimite hind ostja jaoks hüppeliselt, sest haigekassapoolne maksimaalne hüvitusmäär on 200 krooni.
Eelmisel aastal ravimiameti andmetel kõige suurema läbimüügiga kõrge vererõhu ravim Norvasc maksis Koduapteegis kahekuise kuuri tarbeks 978 krooni, millest ostjal tuli tasuda 115,8 ja haigekassal 862,2 krooni. Uue süsteemi järgi tuleb ostjal maksta sama ravimi eest 778 krooni, sest haigekassa hüvitab maksimaalselt Koduapteegi apteekri sõnul 200 krooni. Kuid iga aastaga hakkab hüvitusmäär suurenema.
Uue ravikindlustusseaduse jõustumisega võib apteekrite hinnangul paljugi muutuda. Võimalik, et muutused annavad tõuke ühinemiseks, sest Eesti on ligi 300 apteegi ja sellele lisaks sadakonna haruapteegi jaoks liiga väike. Iga 3500 inimese kohta on Eestis üks apteek, Euroopas on apteek aga keskmiselt 11 000 inimese kohta.
Viimase kuue aasta jooksul, mil litsentsi saab apteegi pidamiseks iga soovija, kel on ette näidata tööleping farmatseudi haridusega inimesega, on tekkinud apteeke juurde peaproviisor Kaidi Vendla sõnul ligikaudu sadakond.