Korteriühistute liidu liikmetel kaasomandit kindlustada soodsam

Tänavu 22. mail kirjutasid If Eesti Kindlustus, Eesti Korteriühistute Liit ja Balti Kindlustusmaakler alla koostöölepingule, mis puudutab enam kui 800 korteriühistut ehk umbes 35 000 leibkonda, kuhu võib kuuluda umbes 100 000 inimest.

Koostöölepingu järgi pakutakse soodustingimustel kaasomandi kindlustuskaitset Eesti Korteriühistute Liidu liikmelisuse staatuses olevatele ühistutele.

Balti Kindlustusmaakleri OÜ on tehingute puhul vahendaja rollis, kelle ülesandeks jääb klientide informeerimine pakutavast teenusest ja kindlustamise võimalustest ning nõustamine kindlustuslepingu sõlmimisel. Samuti tegeleb Balti Kindlustusmaakleri OÜ sõlmitud kindlustuslepingute järelteenindamisega.

Iga nimetatud kindlustusjuhtum võib olla põhjustatud erinevatest asjaoludest. Nii on lisaks kindlustuskaitse all tulekahju, kui see puhkeb pikselöögi tagajärjel või auru- vee- või gaasimahuti, boileri, küttekatla plahvatusest. Sellise plahvatuse korral kuuluvad hüvitamisele ka purustuste tagajärjel tekkinud kahjud, ilma, et oleks põhjustatud tulekahju. Samuti korvatakse siin kulutused suitsu, tahma ja kustutustegevuse tagajärjel tekkinud kahjude likvideerimiseks.

Veeavarii korral saame rääkida veevarustuse, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi ootamatu purunemise tõttu tekkinud kahjudest. Kindlustusjuhtumitena vandalismi all aga mõistame kolmandate isikute poolt õigusvastaselt ühistule kuuluva vara kahjustamist ja samuti ka lõhkekeha plahvatust. Loodusõnnetuse, kui kindlustusjuhtumi puhul, tasub aga meenutada möödunud suve tugevaid torme, kus nii mõnigi ühistu sattus probleemi ette, kui torm oli lõhkunud nende katust.

Tsiviilvastutuskindlustus.

Kindlustatavaks riskiks on siin ühistu poolt hoone ja sinna juurde kuuluva territooriumi omamisest tekkida võiv seadusjärgne tsiviilvastutus.

Selline vastutus saab tekkida kolmanda isikuga kaasomanike süül juhtunud õnnetuse tagajärjel. Kaasomanike süü võib tuleneda kas mingist tegevusest või tegevusetusest. Nii vastutavad näiteks kõik kaasomanikud solidaarselt selle eest, et ühistuhoone ja sinna juurde kuuluv territoorium oleks igati ohutu kolmandatele isikutele.

Õnnetuse põhjustajateks võib olla näiteks hoone räästas olev jääpurikas, mis alla kukkudes võib raskelt vigastada mõnda sõidukit või inimest. Samuti saab õnnetus juhtuda valgustamata trepikojas või libedal kõnniteel, kus komistades ja kukkudes võib kergelt mõne luu murda.

Selliseid näiteid võib tuua lugematul hulgal, kuid kõige olulisem on aga nende juures see, et õnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude eest vastutavad seaduse alusel kõik kaasomanikud solidaarselt.

Oleks ka ennatlik arvata, et võimalikud esitatavad kahjunõuded on nii väikesed, et ei tasu kindlustamist. Ainuüksi isikukahjud hõlmavad kannatanu ravikulusid, ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenevat sissetuleku vähenemist, kannatanu surma korral ka matusekulusid ja ülalpidamishüvitisi. Selliste nõuete suurus koos võimalike kohtukuludega võib aga oluliselt mõjutada ühistu iga kaasomaniku igakuist väljaminekut.

Sõlmitud koostööleping käsitleb korteriomanike kaasomandi kindlustamist. Kui soovitakse kindlustada enda ainuomandisse kuuluvat vara, siis tuleb eraldi kindlustusseltsi poole pöörduda. Kodukindlustusega on võimalik kindlustada konkreetsed hoonete reaalosad ehk korteri siseviimistlus ja inimeste vallasvara (mööbel, köögi- ja kodutehnika jms) ja korteriomaniku tsiviilvastutust.

Autor: Marko Kasur