Pensionituru jagamine seisab Eestis alles ees

Raha paneb rattad käima ? taasiseseisvunud Eesti rahalugu on käinud tõusude ja mõõnadega, kus üritajaid ja tehatahtjaid on olnud palju. Pankade tegemise aeg. Kindlustusseltside tegemise aeg. Aktsiatega kauplemise aeg. Pankade pankrottide aeg. Kindlustusseltside pankrottide aeg. Börsikriisi aeg. Firmade müümise aeg. Pensionifondide tegemise aeg...

Pensionikindlustuse teine sammas on faasis, kus tehakse esimesi valikuid. Potentsiaalsed kliente on 518 000, valiku on teinud 39 000 ehk 8 inimestest. Tegelikult vähesed. Nullist on lihtne kasvada ning turu lõplikust jagamisest on väga vara rääkida. II samba areng on sarnane nii panganduse kui ka kindlustuse arenguga Eestis 90ndate algusest tänaseni ja analoogseid sündmusi, mida oleme näinud finantssektoris panganduse ja kindlustuse puhul, näeme tõenäoliselt ka pensionikindlustuses.

Tark on kogemusest üht-teist kõrva taha panna. Eestis on finantssektor üle elanud mitu kriisi. Pangad, kes juhtisid turuosatoppe 90ndate alguses, ei tee seda enam täna. Ka kindlustussektoris on toimunud korrastumine, kuigi valutum. Kindlustuses on tugevad ja korralikult kapitaliseeritud seltsid ebaõnnestujate portfellid lihtsalt üle võtnud. Eufooriaaegsetest väiketegijatest on saanud tänased suured ellujääjad.

90ndate alguse poole oli nii, et osad seltsid võtsid põhjendamatult suuri riske, müüsid poliise alla omahinna ning haarasid sellega turgu: kes ei tahaks tarbida väiksema raha eest rohkem kaupa! Kuid kui dumpingu-tegijad (millega kaasnes üliriskantne investeerimispoliitika, sest kuidagi tuli hinnavahet kompenseerida!) riburada põhja läksid, hakkasid inimesed teisti mõtlema. Eriti elukindlustuse osas. Elukindlustaja elujõud maksab.

Näiline eelisseis

Praegune propagandasõda käib eelkõige nende inimeste pärast, kes saavad ise otsustada, kas liituda ja kellega liituda. Edaspidi tuleb valida ainult seda, kellega liituda, sest liitumine muutub nooremale põlvkonnale kohustuslikuks. Pankadel on esimeste liitujate puhul olnud eelis. Pangad on kontohaldurid kes peavad kliente kõigekülgselt nõustama kõikide fondide osas. Samal ajal on pankadel ka oma grupi fondid ja siis tekib huvide konflikt ? kui klient läheb pangakontorisse fondi valima, räägib teller ta sageli ümber just ?oma? fondi valima.

Osad pensionifondide juhid on rääkinud oma pikaajalisest kogemusest varahalduses Eestis. Seda ei saa pidada kaalukaks argumendiks. Mis on paari-kolme või kümneaastane kogemus saja või enama aastase kogemuse vastu?! Hallata Eestis mõndakümmend või isegi mõndasada miljonit on hoopis teine asi kui hallata mõndakümmend miljardit. Seesami partner, ligi kahesajaaastase kogemusega ABN AMRO on näiteks suurem, kui SEB, Swedbank ja Sampo kokku.

Järgmised II sambaga liitujad lähenevad kindlasti analüütilisemalt ja kaaluvad rohkem, kellega ja miks liituda. Sama oleme kogenud omal nahal kolmanda samba puhul, kus Seesam omab kahekolmandikulist pensionikindlustuse turuosa.

Praegu tundub, et suur osa liitujatest on eelistanud ?äkilisemaid? fonde. Riske tuleb kindlasti võtta, aga ma ei ole veendunud, et kõik riskantsemate fondide valijad on endale aru andnud, millised riskid sellega kaasnevad. Aktsiariskide tulihingelised pooldajad väidavad, et pikas perspektiivis on riskifondid kõige parema tootlusega (vahepealsed suured võnked ei loe midagi). Kuid risk ja tootlus peavad olema tasakaalus ja väiksemate investeeringute puhul tuleb vältida suuremaid kõikumisi. Ei tasu loota, et pensionikindlustusega saab rikkaks. Pensionikindlustus on ikkagi turvalise tuleviku tagamise üks osa. Ka laenuga soetatud korteri igakuine tagasimakse on pikkaajaline investeering ja teatud mõttes kindlustus pensionipõlveks. Iga makse suurendab inimese isiklikus bilansis varade hulka.

Lisaks pensionikindlustuse II sambale ja kinnisvarale on kindlasti mõistlik teha erinevaid investeeringuid, mis varade mahtu suurendavad. Kuid need, kes II sambale lisaks täiendavaid investeeringuid teha ei suuda, peavad valima pigem madalama, kuid kindla eeldatava tootluse. Viimaste aastate kogemus näitab aga, et kindlam eeldatav tootlus on olnud hoopiski kõrgem alternatiivsetest riskiinstrumentidest. Ka sellele tasub mõelda.

Pensionikindlustus on vaieldamatult lähiaastatel kõige kiiremini kasvav finantssektori haru. Kuid esimesele kampaaniale järgnevad otsused tulevad kaalutlevad ja analüüsivad ning turu väljakujunemine ja paikaloksumine võtab aega mitu-mitu aastat. Kõige tähtsam on, et inimestel silmad säraksid ka kuuekümne või seitsmekümne aastaselt.

Autor: Taivo Saar