Kütuste riigihankel ootamatu lõpp

Majandusministeeriumi pressiesindaja Rain Veetõusme sõnul tulenes valitsuse 25. juuni määrus soovist vältida monopolide teket ja säilitada konkurents turul. ?Ka nõuab arendamist hangete kord ning riigiasutused vajavad konsolideeritud hangete ettevalmistamiseks rohkem aega.? sõnas ta.

Tõsiasjas, et kaks riigihanget oli juba välja kuulutatud ja pakkumisedki võetud, Veetõusme probleeme ei näinud. ?Tegu on hanke ettevalmistamisega, milline õigus riigihangete keskusel praegu on,? ütles ta.

Kütuste konsolideeritud riigihanke puudustele oli tähelepanu juhtinud ka konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos, seda Eesti Statoili kirja suhtes võetud seisukoha alusel. ?Pakkumises osalemiseks tulnuks ettevõtjatel omavahel kokku leppida turu jaotamises ja hindade määramises, see aga läheb vastuollu konkurentsiseadusega,? ütles ta. ?Võib ju olla, et seadust rikkuvaid punkte neis lepingutes pole, aga suure tõenäosusega siiski on.?

Proosi sõnul pole Eestis ühtegi firmat, mis kellegagi kokku leppimata oleks saanud kütuste konsolideeritud riigihankel osaleda. ?Ja Eesti kütuseturg ju nii tume pole, et hanke korraldaja seda ei teaks,? lausus ta.

Eesti Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul polnud neil konkurentsiameti poole pöördudes eesmärki hanget nurjata. ?Meie soov on, et kõigil oleks võrdsed võimalused võita,? ütles ta.

Statoil on varem püüdnud riigihanke pakkumise kutses nõutud avate tanklate arvu vaidlustada riigihangete ametis, kuid asi jäi läbi vaatamata, sest polnud esitatud tähtaegselt.

Esmakordne, seega ka seniolematu mahuga bensiini ja diislikütuse konsolideeritud riigihange oli selle tühiseks tunnistamise ajaks ehk 1. juuliks jõudnud lõppjärku ning võitja pidi selguma lähiajal. ?Praegu käib pakkumiste vastavaks tunnistamine-mittetunnistamine,? sõnas riigihangete keskuse juht Väino Sarnet nädal aega tagasi. ?Hinnaümbrikuid pole veel avatud.?

Nüüd jäidki hinnaümbrikud avamata ja need saadetakse pakkujatele tagasi. Sel nädalal said pakkujad ka riigihangete keskuselt teated, milles vabandatakse toimunu pärast ja kutsutakse pakkujaid edaspidi uuesti osalema. Edaspidi saab olla alles uuel aastal, sest uus määrus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2003.

Kütuste konsolideeritud riigihange polnud ainus nurjunu. Välja oli kuulutatud ka kirjapaberi hange, kus samuti olid pakkumised juba võetud.

?Kuidagi kummaline on küll see asi, nagu lihtsalt kondiproov? ütles Alexela Oili jaemüügijuht Aivar Räim. ?Pakkumise tingimused olid ju ranged, et neid täita, tuli meil teha palju tööd, sõlmida lepinguid allhankijatega.?

Lukoil Tanklate juhatuse esimehe Vaido Virro sõnul nägid ka nemad vaeva, et vastav pakkumine teha. Samas ütles Virro, et mõistab riigi käitumist. ?Konsolideeritud riigihange oli küllaltki keeruline, lõpuks kees see nagu piim kuumal pliidil lihtsalt üle potiääre,? ütles ta.

Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju peab võimalikuks versiooni, et keegi sai aru riigihanke läbikukkumisest praegusel moel. ?Ja siis tehti kiiruga see määrus,? oletas ta.

Kaju oli konsolideeritud riigihanke puudustele tähelepanu juhtinud juba varem, väites, et hange ei õnnestu, kui riik ei võta endale kohustust kindlat kogust kütust osta. ?Kui riik aga ei taga ostetavat kogust, on ka müüjad allahindlusega ettevaatlikud ning hange võidetakse keskpärase allahindlusega,? sõnas Kaju enne pakkumise esitamist.