Reaaltootlus sageli kehvem nominaalsest

Investor peab samas suhtuma nendesse numbritesse natuke skeptiliselt, kuna jutt käib nominaalsest tootlusest, mida pole korrigeeritud ostujõu muutusega. Inflatsiooniga/deflatsiooniga korrigeeritud tootlust nimetataksegi reaaltootluseks. Näiteks investeeritakse 50 000 krooni 10 aastaks, lootes teenida 12, inflatsiooniks oodatakse 4. Nominaalselt oleks investeeringu väärtuseks 10 aasta pärast 155 292,42 krooni. Kui korrigeerida seda 4 inflatsiooniga, on tulemuseks vaid 107 946,29 krooni, mis on päris silmapaistev vahe.

Pikaajalise investeerimise puhul tuuakse tihti näiteks, kuidas 1800. aastal aktsiatesse investeeritud 1 dollar on kasvanud 1997. aastaks 7,47 mln dollarile. See number näitab nominaalset kasvu. Vahepeal on olnud ka hinnataseme tõuse-langusi ehk inflatsiooni-deflatsiooni. Reaalkasvu järgi sai ühest dollarist ?vaid? 558 945 dollarit.

Investorid võrdlevad tihti aktsiaturgude tootlusi, et leida soodsama tootlusega kohti oma raha paigutamiseks. Näiteks Zimbabwe aktsiaturu aastane tootlus on maailma üks parimaid oma 90 protsendiga. Paraku tuleks lisaks sellele suurele numbrile vaadata ka inflatsiooni, mis on saja protsendi kandis. Selles valguses ei tundu see aktsiaturg enam atraktiivne, pigem vastupidi.

Investorid peavad lisaks reaalsele tootlusele arvestama teenustasudega ning maksujärgse tootlusega. Tavaliselt on levinud, et investorid jälgivad USA aktsiaturgu ning arvestavad USA inflatsiooniga. Samas võib Eesti investoril olla vajadus arvestada Eesti inflatsiooniga, kui plaanitakse tulevikus raha kulutada Eestis. Kes plaanib pensionipõlve veeta mõnes teises riigis, sel tasub hinnata varade tootlust ka vastava maa ostujõudu silmas pidades.