Talrand pakub 10?12 protsendiga võlakirju

Talrandi tegevjuht Boriss Danilov ütles, et ehkki nad on kavandanud võlakirjade emissiooni, pole välistatud ka aktsiaosaluse müük.

?Kõik oleneb pakkumistest ja läbirääkimistest,? sõnas Danilov. ?Läheneme igaühele individuaalselt.?

Kokku loodab Talrand sel teel saada 10 miljonit krooni, mis moodustab kolmandiku kavandatava kaubanduskeskuse esimese etapi investeerimisvajadusest. Lisaks kasutatakse pangalaenu ja omavahendeid, mis aga ei kata kogu ehitustööks tarvilikku rahasummat.

Töö projektiga alles käib, kuid esialgsete plaanide kohaselt valmib esimese etapi raames 3000?4000 ruutmeetrit kaubandus- ja teeninduspinda. Pole välistatud, et osa ruume ehitatakse välja büroodeks.

Võlakirjade tagatiseks pakub Talrand juba olemasolevat kinnisvara. Tulususeks on arvestatud 10?12 protsenti aastas.

?Oleme võtnud sihiks pangalaenu keskmise intressi,? kommenteeris Danilov. ?Minimaalne summa, mille üle hakkame läbi rääkima, on 5000?10 000 krooni kandis.?

Talrandile kuuluvad Balti jaama lähirongide paviljoni rajatud kaubanduskeskus, Tallinna sadama lähedal asuv Merekeskus ja suur osa kunagisest ABC-6 kauplusekompleksist Tammsaare teel.

Talrandi põhiomaniku Vassili Luzini teistele firmadele kuuluvad aga veel ka Kännu Kuke kompleks Mustamäel ning Nurmenuku keskuses asuv turuhoone ja restoran Õismäel, samuti Jõhvi turg Ida-Virumaal. Juba pikemat aega on müügis samuti Luzinile kuuluva hulgifirma Serpon mahukas laohoone Tammsaare tee ääres. 2000. aastal ostis Talrand 10 miljoni krooniga Lootsi tänaval kinnistu, kuhu ongi nüüd plaanis rajada uus kaubanduskeskus.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler tunnistas, et Talrandi kuulutused ajalehtedes on neilegi silma jäänud. Kuulutuse tekst on järgmine: ?Suur firma, kellel on palju kinnisvara, paigutab raha deposiidile. Garanteeritud hea protsent ja ideaalne tagatis.?

Kessleri tõdes, et eeskätt huvitab neid Talrandi pakkumise õiguslik sisu. Deposiit ehk hoius kuulub litsentseeritud tegevuste alla ning seda tohivad pakkuda üksnes litsentsi omavad krediidiasutused.

Seaduse järgi on kõik väärtpaberite emissioonid avalikud, ehkki samas on ette nähtud ka erandeid. Üks erandeist võimaldab näiteks teha emissiooni piiratud ja kindlaks määratud isikute ringile, kui nende arv jääb alla 50.

?Kui Talrandi võlakirjade emissioon kujutab endast seda või mõnda teist erandit, siis meil ei saa olla midagi selle läbiviimise vastu,? nentis Kessler.

Samas ta lisas, et kui avastatakse kõrvalekaldeid seadusetähest, on finantsinspektsioonil võimalus rakendada seadusega ettenähtud sanktsioone. Tänase seisuga aga puudub inspektsioonil täpsem informatsioon Talrandi kavandatava võlakirjade emissiooni kohta.