• OMX Baltic0,45%308,41
  • OMX Riga0,17%871,83
  • OMX Tallinn0,03%2 050,23
  • OMX Vilnius−0,37%1 209,09
  • S&P 5000,09%5 963,6
  • DOW 300,32%42 792,07
  • Nasdaq 0,02%19 215,46
  • FTSE 1000,48%8 740,87
  • Nikkei 2250,08%37 529,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,55
  • OMX Baltic0,45%308,41
  • OMX Riga0,17%871,83
  • OMX Tallinn0,03%2 050,23
  • OMX Vilnius−0,37%1 209,09
  • S&P 5000,09%5 963,6
  • DOW 300,32%42 792,07
  • Nasdaq 0,02%19 215,46
  • FTSE 1000,48%8 740,87
  • Nikkei 2250,08%37 529,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,55
  • 08.07.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viga kinnisvaratehingute ümberkorraldamises

Seadusandja tegi kinnisvara ostu-müügi eellepingute notariaalseks muutmisel vea, kuna tehingute kiirendamise asemel saavutatakse hoopis vastupidine efekt ja hulganisti segadust.
Juristid, pankurid, notarid ja kinnisvaraärimehed on aastaid oodanud uut võlaõigusseadust, mis asendaks sügavast sotsialismiajastust pärit tsiviilkoodeksit. Tulemus on hea, ent tõrvana meepotis on § 33 lg 2, mis ütleb, et ?Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis?.
Sisuliselt tähendab see, et kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade ehk maakeeli kinnisvara eellepingud peavad olema notariaalselt tõestatud.
Tegelikkuses on ka senini asjaõigusseadus seda kinnisasjade puhul nõudnud, kuid turuosaliste vaikival nõusolekul on eellepinguid vaatamata sellele tehtud lihtkirjalikus vormis ja seda valdavalt kinnisvarafirmade poolt.
Notarite töökoormus kasvab vähemalt veerandi võrra
Mida aga uus muudatus endaga kaasa toob? Kui eellepingud peavad olema notariaalselt tõestatud, kasvab notarite töökoormus vähemalt veerandi võrra, sest just nii suure osa moodustavad notarite poolt läbi viidavad tehingud, mille aluseks on eelleping.
Sama palju pikenevad ka notarite vastuvõtujärjekorrad. Reaalsus võib olla veelgi masendavam, sest iga eelleping on märksa unikaalsem kui lõplik ostu-müügileping ning seetõttu on nende sõlmimine ka keerukam ja aeganõudvam.
Samas ei saa eellepingute sõlmimisest üle ega ümber, kuna paljud tehingud on üksteisest sõltuvad ning ilma kindlust andva eellepinguta ei julge näiteks korteriostja oma vana eluaset maha müüa.
Praegu on järjekorrad notarite juurde kaks kuni kolm kuud, peagi võivad järjekorrad uue seaduse tõttu venida suisa ligi neljakuulisteks. Sügisest lisanduvad 12 uut notarit toovad küll järjekordadele leevendust, ent praegu lämmatab seaduseloojate apsakas ülla plaani uute notarite kaasabil järjekordi lühendada .
Kui sajad miljonid kroonid seisavad vaid notarijärjekordade pärast, siis pole olukorraga rahul ei tööuputuses notarid, laenu väljastavad pangad kui ka tehinguid vahendavad kinnisvarabürood. Rääkimata ostjatest ja müüjatest, kelle plaanid segi paisatakse.
Oluline on ka, et nüüdsest tuleb notaritasud maksta kahe tehingu eest ka topelt.
Sellega veel segadused ei piirdu. Nagu enne mainitud, on eellepingud märksa spetsiifilisemad kui lõplikud lepingud, kui ostu-müügi lepingut nii tinglikult nimetada. Eellepingus pannakse paika objekti seisukord peale valduse üleandmist, lepitakse kokku rahade liikumine, ostetavasse objekti jäävad mööblitükid, kodutehnika ning hulk muid pisiasju ja seda neis asjus täiesti neutraalse maakleri kaasabil. Ent notar või tema assistent ei suuda kuidagi sellise ülekoormuse korral ostjat ja müüjat abistada eelkokkuleppe saavutamisel ja lõppkokkuvõttes kontrollida ka eellepingusse kirjutatu paikapidavust.
Eellepingute tõestamise õigust omavate isikute ring laiemaks
Eraviisilistes vestlustes on ka mulle notarid kinnitanud, et ehkki juriidiline pool ei valmista probleeme, ei pruugi nad sisulise küljega hakkama saada, sest erinevalt kinnisvarabüroode esindajatest pole nad tehingu objektiga tuttavad.
Praeguses olukorras näen vaid kahte mõistlikku lahendust ? eellepingute tõestamise õigust omavate isikute ringi tuleb laiendada või osade tehingute puhul jääks kehtima lihtkirjalikud eellepingud.
Eellepingute sõlmimisega on siiani tegelenud valdavalt kinnisvarabürood. Kinnisvarafirmad, mille töötajad on vastava kvalifikatsiooniga ning kus töötavad atesteeritud maaklerid, võiks jääda eellepingute sõlmijaiks. Loomulikult peab ettevõte võtma enda kanda ka kõik sellest tingitud vastutuse ning kohustused, mille suutlikust tõestab ka 10 aastane kogemus.
Samuti tasub kaaluda eellepingute tõestamise õiguse andmist vandeadvokaatidele, kes oma juriidilise pädevuse poolest notaritele kuidagi alla ei jää.
On selge, et antud kujul vastu võetud seadus tekitab hulganisti probleeme. Leian, et seadusandjad peavad tunnistama oma viga ning sisse viima reaalsusest tingitud vajalikud muudatused.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele