Tervishoiuasutused peavad valitsuse eilse otsuse kohaselt moodustama mõne aastaga kõigist vajaminevaist rohtudest kahe kuu varu.
?Idee on selles, et kui midagi juhtub, oleks kõige lähemas punktis võimalik abi osutada,? ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse büroo juhataja Anne Poll Eesti Päevalehele. ?Praegu on haiglate varud väga väikesed ja nagu näitas Pärnu metanoolikriis, said need üsna kiiresti otsa.?
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse liige Ralf Allikvee ütles, et kui riik annab raha ravimite ostmiseks, kuid mitte hoidmiseks, siis on see poolik lahendus, ja haiglad on taas nurka surutud.
?Keegi peab andma vahendeid, et laod välja ehitada,? lausus Allikvee. ?Praegu ei ole me võimelised hoidma suuremaid varusid kui nädala jagu.?
Varu peavad soetama kõik tervishoiuasutused alates suurtest haiglatest kuni perearstikeskusteni. Asutuste ja piirkondade kaupa on varu suurus ja koostis erinev.
Tegevusvaru ostmiseks vajamineva kuni 20 miljonit krooni annab riik, kuid nii suure hulga ravimite säilitamiseks vajalikud eritingimused on praegu vähestel haiglatel.
Eesti Haiglate Liidu president Urmas Sule lausus, et kui riik millekski kohustab, peaks saama kokku leppida, kuidas haiglad neid täitma hakkavad.
?Normaalne on, et Eesti haiglate võrk peaks kahe kuu ravimid ladustama, aga siis tuleb selleks ette näha ka mingid vahendid,? ütles Sule. ?Rohtude ladustamise nõuded on äärmiselt ranged, paljudele on vaja näiteks nelja- kuni kaheksakraadist temperatuuri.?
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini