Lume alla maetud kasepakk

FSS Plywoodi juhatuse esimehe Kaido Kuke andmeil tõstab talveladu valmistoodangu omahinda umbes 100?150 krooni võrra. ?Samas see, mis me tänu vineeri paremale kvaliteedile tagasi saame, korvab kulud ja peaks isegi kasumit andma,? rääkis Kukk. ?Läbikülmunud palk pole lõhenenud, säilitab valge värvuse ja annab parema vineeripinna.?

Eesti suurima saetööstuse, ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlaku sõnul tasub talveladu end ära kallima toorme puhul. ?Männi- ja kuusepalgi ladustamine pole kasumlik,? tunnistas Pihlak. ?Ometi rajasime talvelao teist aastat järjest, sest see aitab maandada toormeriske raskematel kuudel.? Kui eelmisel aastal oli Imavere Saeveskis lume ja saepuru all 8000 tihumeetrit palki, siis tänavu on 11 000 tihumeetrit. ?Lume all oleva lao avame augusti keskel,? lisas Pihlak.

Talveladu kavatsesid tänavu varakevadel rajada ka kasepuud lõikav AS Aravete Saeveski ja Eesti suurim spoonitootja AS Balti Spoon, kuid varajane soe ilm rikkus plaani ära. ?Hoiame kasepalke värskena vihmutite all,? rääkis Balti Spooni juhatuse liige Jaan Bender. Vesiladustust kasutab suvel ka Võrumaa suur saetööstus AS Toftan.

Otepää vineeritööstus on seni ära kasutanud vaid ühe kolmest talvelaost, sest värskelt lõigatud toorme pakkumine on tänavu olnud suhteliselt stabiilne. Kahes külmutatud kasepalgihunnikus on konserveerituna ootamas töötlemist veel ligi kuu aja varu. Iga päev vajab FSS Plywood umbes 200 tihumeetrit ehk kaheksa autokoormat vineeripakku.

Sõltuvalt vineeri paksusest ja kvaliteedist saab vineeri kuupmeetri eest küsida 2500?17 000 krooni. Kasepakku ostetakse kokku 500?1500 krooni tihumeeter. FSS Plywood vajab tänavu 50 000?55 000 tihumeetrit tooret, et toota 18 000 m3 vineeri.

Talvelattu koguti aasta esimestel kuudel 4700 tm vineeripakku. Kui Tehvandi suusakeskusel olid suusarajad valmis ja varulund piisavalt toodetud, rentisid nad lumekahuri ja rajamasina vineeritehasele. Kasepalgid kaeti umbes meetri paksuse kinnitambitud tehislumega, millele raputati peale ligi poole meetri paksune saepurukiht. Läbikülmunud palkide vahel on andurid, mis annavad märku, kui talvelao sisemuses peaks temperatuur tõusma üle nullkraadi.

Kukk möönis, et võib-olla on nad lume ja saepuru alla isegi liiga palju raha kinni pannud. ?Toormekriisi pole tänavu veel tekkinud,? rääkis Kukk. Tema hinnangul on Riigimetsa Majandamise Keskus olnud tänavu aktiivne vineeripaku pakkuja. ?Vineeripakku tuleb rohkem ka seetõttu, et meie varustajad AS Sylvester ja AS Forestex saevad ja veavad tänavu rohkem paberipuud välja ning vineeripakku kui kõrvaltoodet tekib rohkem.?

FSS Plywoodi omanikud on Forestex (60,1%), Sylvester (20%) ja Soome metsanduskontserni UPM Kymmene tütarfirma Schauman Wood Oy (19,9%). Spooni hakati Otepääl tootma 2000. aasta oktoobris ja vineeri 2001. aasta märtsis. Sisuliselt aastaga jõudis ettevõte kasumisse. Tehases töötab 120 inimest.

Veidi üle aasta kolmes vahetuses töötav FSS Plywood saavutab projektvõimsuse ? 30 000 m3 spooni ja 20 000 m3 vineeri aastas ? järgmisel aastal. Kogu spooni kasutab tehas ära vineeri tootmiseks, mida turustab UPM Kymmene kaubamägi WISA all peamiselt Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse. Eesti puidutööstus tarbib umbes kuuendiku Otepääl valminud vineerist. FSS Plywoodi käes on kaks kolmandikku Eestis toodetavast vineeriturust. ?Järgmisel aastal hakkame tegema ettevalmistusi laienduseks, et suurendada tootmismahtu kaks korda,? lisas Kukk.