Tarbijahinnaindeksi tõus II kvartalis oli peamiselt tingitud administratiivselt reguleeritavate hindade muutustest.
Administratiivselt reguleeritavad hinnad kasvasid keskmiselt 4,2% võrreldes I kvartaliga ning 70% sellest muutusest tuli aprilli elektrihindade tõusust, teatas rahandusministeerium. Ebastabiilsus naftaturul põhjustas ka mootorikütusehindade kasvu.
Vabalt kujunevad hinnad, mis avaldasid I kvartalis olulist mõju inflatsioonile, kasvasid II kvartalis marginaalselt 0,3% võrreldes eelmise perioodiga. Antud grupis peamiseks inflatsiooni aeglustumise põhjuseks osutus liha- ja piimatoodete hindade langus. Kui lihatoodete hinnad langesid seoses ülepakkumisega koduturul, siis piimatoodete hindade languse põhjuseks oli madal välisnõudlus Eesti toodangule ning terav konkurents piimatööstuses. Mõju piimatoodete hindade langusele avaldas ka hooajalisus.
Inflatsioonitrendid juulis jäävad prognoosi kohaselt sarnaseks. Administratiivselt reguleeritavate hindade osas kasvavad tubakatoodete hinnad. Samas tõstis AS Fortum Läänemaa oma klientidele elektritariife, mille tulemusena suurenevad ka elektrihinnad. Vabalt kujunevate hindade grupis on oodata hooajalise piimatoodete hindade alanemise jätku. Lähitulevikus pärssivat mõju inflatsioonile avaldab ka dollari kursi langus.
Rahandusministeerium ootab käesoleval aastal tarbijahindade kiiremat kasvu võrreldes ametliku kehtiva prognoosiga, milleks on 3,8%. See on peamiselt tingitud kiiremast köögivilja- ja mootorikütusehindade tõusust eelmistel kuudel võrreldes prognoosituga.