Hullulehmatõvega seostatud skreipi ehk lammaste kratsimistõbi takistab lamba- ja kitseliha importi 13 riigist.
Lammaste skreipi koldeid on alates 1999. aastast avastatud Saksamaal, Shveitsis, Austrias, Brasiilias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Inglismaal, Itaalias, Kanadas, Norras ja Prantsusmaal. 2002. aasta mais avastati nakkuskolle Belgias. Nii veise- kui lamba- ja kitseliha ning nendest valmistatud toodete sissevedu Eestisse on skreipi tõttu peatatud viieks aastaks.
Nii skreipi kui hullulehmatõbi on prioonhaigused, mida tekitavad tõvestavad prioonmolekulid, kui need kohtavad ajus terveid prioonmolekule ja muudavad need endasarnaseks. Hiljem nakkuslikud prioonid liituvad ja muudavad aju urbseks.
Arvatakse, et haigusetekitaja ületas bioloogilise barjääri seoses skreipisse surnud lammastest toodetud söödajahu andmisega veistele. Sealjuures omandas haigusetekitaja ka võime nakatada ja surmata inimesi. Kõiki prioonide levikuteid ei tunta. Ei ole teada, kui pikk on haiguse peiteaeg.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini