• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,08%5 921,66
  • DOW 30−0,09%42 285,87
  • Nasdaq 0,14%19 139,89
  • FTSE 1000,32%8 661,36
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,57
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,08%5 921,66
  • DOW 30−0,09%42 285,87
  • Nasdaq 0,14%19 139,89
  • FTSE 1000,32%8 661,36
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,57
  • 07.08.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Avanev Euroopa siseturg

Eesti toodete pääs Euroopa Liidu turule on viimase aasta jooksul oluliselt lihtsustunud. Mitmed vastuvõetud protokollid ja kokkulepped on kergemaks ning lihtsamaks muutnud tööstuskaupade, tekstiili, põllumajandustoodete ja kala- ning kalandustoodete ekspordi. Eesti tootjale-ärimehele on tekkinud lisavõimalusi oma toodete turustamiseks Euroopa Liidus.
Hiljutisem näide sellest vallast on Euroopa lepingu juurde käiv nn tööstuskaupade vastavushindamise ja tunnustamise protokoll PECA (Protocol to the Europe Agreement on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Productsa), mis parafeeriti juuli keskel. Protokolli jõustamine on kavandatud järgmise aasta algusesse.
Sisuliselt on tegemist kahepoolse vastavushindamise tunnustamisega. Tooted, mis on läbinud Eesti vastavushindamise protseduurid, lubatakse ELis turule ilma täiendava kontrollita ja ka vastupidi.
Vormiliselt kujutab PECA endast Euroopa lepingu lisaprotokolli, mille sõlmimise järel avaneb Eesti ettevõtjatele ELi siseturg PECAs mainitud tootegruppide osas. Eesti puhul kuuluvad siia elektriohutus, liftid (tõsteseadmed) ja mänguasjad. Ka mujal toodetud, kuid Eesti vastavushindamise protseduurid läbinud tooted loetakse ELi nõuetele vastavaks. Erinevate tootegruppide puhul nõutavad vastavushindamise protseduurid on sätestatud vastavates ELi direktiivides.
PECA läbirääkimiste käigus on ELi Komisjon võrrelnud kogu Eesti vastavate valdkondade seadusandlust ja rakendussuutlikkust, kontrollimaks selle ülevõtmist ning vastavust siseturu toimimiseks vajalikele nõuetele.
Oluline ELi siseturule pääsemise piirang lõppes mais 2002, kui tunnistati kehtetuks Euroopa lepingu protokoll nr. 1 (tekstiiliprotokoll), mis tegelikult oli jõus tagasiulatuvalt juba alates 1. jaanuarist 2001.
Assotsiatsioonilepingu sõlmimisel oli Eesti tekstiili- ja rõivatoodete eksport Euroopa Ühenduse turule kvoodi- ja tollivaba.
Samas oli Eesti kaupadele selles protokollis kehtestatud kahepoolse litsentseerimise nõue. Ekspordilitsents ja impordiluba moodustasid üheskoos nn topeltkontrolli, mis ühenduse kriteeriumide kohaselt pidi tagama tekstiilikaubanduse jälgimise ja mis tegelikult andis ELile vähemalt vormilise võimaluse kaubandust piirata. Kui varem pidi ettevõtja tekstiilikaubale taotlema ekspordilitsentsi Eesti majandusministeeriumist, seejärel ootama sellele vastavat impordiluba EList, siis praegu on asjaajamine lihtsam ning läbida tuleb vaid tavalised tolliprotseduurid nii Eesti kui ELi piiril.
1.juulist jõustusid uued kaubandustingimused Eesti päritolu põllumajandussaaduste eksportimisel ELi. Paranes oluliselt meie põllumajanduskaupade juurdepääs ELi turule. Kõikide põllumajandussaaduste import, millele seni oli kehtinud ainult väärtuseline (ad valorem) tollimaks, on alates 1.07.2002. tollimaksuvaba. Nende kaupade loetelu on pikk ja sinna kuulub nii loomse kui taimse päritoluga tooteid.
Suurenenud kvootide näiteks võib tuua Eesti jaoks väga olulised piimatooted. Juustu ekspordikvoot kasvas 800 tonni võrra ja suureneb igal aastal alates 1. juulist 2003. 1410 tonni aastas. Piimatoodete ekspordi edukus sõltub nüüd üha enam maailmaturu konjunktuurist ja üha vähem ELi poolsete kaubanduspiirangute rakendamisest.
Oluliselt liberaliseeriti marjade eksporti. Meie marjakasvatajatel on võimalus marju tollimaksuvabalt müüa ELi.
Senini puudus Eestil kvoot nisu, rukki ja odra eksportimiseks ELi. Nüüd on kvoodi piires võimalik müüa tollimaksuvabalt nii kõiki teravilju, jahu kui ka muid teraviljatooteid.
Käesoleva aasta 1.jaanuarist jõustusid senisest soodsamad kaubandustingimused Eesti kala- ja kalandustoodete ekspordile. Saavutatud kokkuleppest tulenevalt kaotatakse kõik tollimaksud ja koguselised piirangud toodetele, mis on ära toodud Euroopa lepingu VI lisas (angerjas, tursk, ahven, sprotid jt) ja mille suhtes kehtisid soodusekspordikvoodid.
Teiste, sooduskvootide nimekirja mittekuulunud toodete suhtes, vähendatakse kohaldatavaid tollimakse 1/3 võrra. Järgmise aasta algusest vähendavad pooled tollimakse 2/3 võrra määrast, mis kehtis lepingu jõustumise hetkel. Kaks aastat pärast lepingu jõustumist (1.jaanuar 2004) kaotatakse kõik kaubanduspiirangud kõigi kala- ja kalandustoodete suhtes. Saavutatakse 100protsendiline turu avanemine. Poolte kokkuleppel võib see toimuda ka varem.
Eelpool kirjeldatud viimased (2001-2002) arengud Eesti ja ELi vahelise kaubanduse vallas on selge tunnustus Eesti toodete konkurentsivõimelisuse kasvule. Avanevad võimalused annavad ka üha parema ülevaate siseturu võimalustest ja väljakutsetest, seda nii Eesti era- kui avalikule sektorile.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele