Kristiina Dreimann: jäätmereform toob kalli ja ebatõhusa mugavusteenuse

Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.

Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile lõpuks heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.

Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid, aga kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, pole. Sillamäele küll plaanitakse tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.

Selleks, et vähem olmejäätmeid jõuks prügimäele või põletusahju, hakatakse pakendeid koguma kodude juures, tõstetakse saastetasud mitmekordseks ning omavalitsused hakkavad korraldama hankeid uut moodi.

Vaibumatu pinge ja hinnatõusu ootus. Tõenäoliselt võtab see kokku praegu ülemaailmsel väetiseturul valitseva meeleolu. Mai keskel Monacos toimunud Rahvusvahelise Väetiseassotsiatsiooni aastakonverents, mis on maailma väetiseturu üks olulisemaid sündmusi, peegeldab seda arvamust ilmselt kõige paremini. Sinna kogunesid suuremad tootjad ja kauplejad, et jagada kõige asjakohasemaid turuanalüüse ja prognoose, mis sel aastal näitasid temperatuuri tõusu maailmaturul.