Kaitsetööstusidu teeb konkurendile lihtsusega silmad ette

Eesti peaks pürgima tugeva kaitsetööstusega riigiks, kus on au sees nii tööstus kui infotehnoloogia – ainult nii on võimalik saavutada majanduskasv ja julgeolek ühekorraga, leidsid ükssarvikute ehitajad tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“.

Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.

Kaitsetööstusega seotud aktsiatesse on Luminori varahalduri Kalle Kose sõnul mõistlik investeerida, kuna järgnevate aastate jooksul suurendavad riigid investeeringuid kaitsesektorisse.

Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.