Segadus ekspordikvootidega

Piimatoodete ekspordikvoodid pidid suurenema juulist alates ligi kolmandiku võrra, mis oleks eksportivatele ettevõtetele tähendanud aastas umbes 250 miljoni krooni suurust käibe kasvu. Eriti oluliselt pidi suurenema juustumüügi kvoot ning sellega arvestasid ettevõtted ka investeeringuid tehes. Kuna kvoodi kasv ei tulnud oodatud mahus, võib ettevõtete müük olla sellest tulenevalt umbes 100 miljoni krooni võrra väiksem.

Ettevõtjate teada on segadus kvootidega tekkinud Euroopa Komisjoni asjaajamise bürokraatlikkuse tõttu.

?Juustu osas ei tulnud tõesti hüppelist kvoodikasvu,? ütles suurima juustueksportija TÜ E-Piim peadirektor Jaanus Murakas. Tema teada lükati edasi ka eksporditoetuste kaotamine ELi poolt Eestisse saadetavatele kaupadele, mis pidi samuti jõustuma 1. juulil.

?Juustu osas räägiti alguses kvoodist 5200 tonni aastas, mis teeb 2600 tonni poolaastas, kuid praeguseks poolaastaks on tegelik kvoot hoopis 1600 tonni juustu,? rääkis Murakas, kes on ühtlasi ka Põllumajandus-Kaubanduskoja aseesimees. ?Meie käekäiku see muudatus väga ei mõjuta, võib-olla alguses planeeritud kvoodi suurenemine olekski liiga suur hüpe olnud.?

E-Piim ostis eelmise aasta lõpul uued juustutootmise seadmed just mõttega laiendada tootmist, mida võimaldab suurem müügikvoot. Murakase sõnul investeeringutest probleeme ei teki, sest selleks poolaastaks on ettevõttel lepingud 1300 tonni juustu müügiks kvoodialuse kaubana Euroopa Liitu.

Võru Juustu juhataja Heiki Pensa sõnul on tulnud Euroopa ostjate kaudu infot, et juustu osas pole Eestile antud kvoodid suurenenud. ?Spekuleeritakse teemal, et kvoodid vaadatakse Euroopa Komisjonis jooksvalt selle poolaasta jooksul üle,? rääkis Pensa. ?Midagi hullu väiksemate kvootide tõttu ei juhtu, praegu on juustu hinnatase nagunii Euroopas väga madal.?

Pensa sõnul jätkab ettevõte juustu müümist Vene turul, kuhu läheb toodangust 35?40 protsenti. ?Meil on tootmisvõimsusi ka nii piisavalt, et uute suuremate kvootide lootuses me täiendavaid investeeringuid ei teinud,? lisas Pensa.

Ka Põlva Piima juht Aivar Häelm kinnitas, et müügikvoodid pole tegelikult hüppeliselt suurenenud. ?Informatsioon pärineb meie partnerilt ja omanikult Hollandist,? ütles Häelm. ?Kvootide suurenemine on toimunud samas rütmis, mis ikka viimastel aastatel, suurt hüpet ei olnud.?

Põllumajandus-Kaubanduskoja turundustalituse juhataja Olav Kreen ütles, et kvoodid on küll suurenenud, kuid mitte niipalju, kui lootsid ettevõtjad. ?Juustu tohib müüa ELi juulist alates aasta jooksul 4000 tonni, sellest 1600 esimesel poolaastal ja ülejäänud kogus teisel poolaastal,? rääkis Kreen. Segadus on tema sõnul tingitud sellest, et Euroopa Komisjon kinnitas uued numbrid liiga hilja.

Kreeni sõnul soovisid piimatööstused ka suuremat võikvooti, kuid seda ei saanud.

Põllumajandusministeeriumi töötleva tööstuse ja kaubanduse büroo juhataja asetäitja Tauno Lukas ütles, et tal puudub alus kahelda, et kõnealused kvoodid ei kehti. ?Määruse tekst on ju olemas ja see on kättesaadav ELi koduleheküljel,? ütles Lukas. ?Praegu on keeruline kellegi käest Euroopa Komisjonist üle küsida, sest paljud inimesed on puhkusel.?

Lukase sõnul ei jaga Euroopa Komisjon seotud osapooltele automaatselt infot vastuvõetud seaduste kohta, vaid info saadakse teatud kindlate inimestega suheldes või andmebaasidest.

2001. aastal suurenes piimatööstuste eksport ELi 200 miljoni krooni võrra, sest ka eelmisel suvel suurenesid ekspordikvoodid. Piimatooted on üks vähestest kaubagruppidest, kus väliskaubanduse saldo oli positiivne.