Sonera 3G seiklus oli Soome ärielu suurim viga

Soome teleoperaatorfirma Sonera kandis 3G litsentside hankimisel tehtud valeotsuste tõttu korstnasse 67,3 miljardit krooni.

Sonera hurraainvesteerimist kolmanda põlve (3G) mobiiltelefonilitsentsidesse on nimetatud Soome firmaajaloo suurimaks läbikukkumiseks. Sonera läks kaasa telekomisektori buumiaegse optimismiga ja kulutas meeletuid summasid UMTSi litsentside hankimiseks Saksamaal ja Itaalias. Nüüd, kus turuolukord on täielikult muutunud, 3G vaimustus märgatavalt lahtunud ja suured võlad vajavad maksmist, kandis Sonera need kulud maha ning ühtlasi lõpetas oma mobiiltelefonitegevuse Saksamaal.

Nüüdsed uuringud näitavad, et Soneral olid juhatuse volitused maksta koos Hispaania Telefonicaga Saksa litsentsi eest oksjonil 9,4 miljardit krooni rohkem, aga õnneks lõppes pakkumine enne ära.

Mõistagi, kui on tehtud nii suur viga, hakatakse otsima süüdlasi. Et Sonera suurim omanik oli tol hetkel 53 protsendiga riik, viidi läbi uurimine, kas mitte valitsus ei ole andnud Sonera juhtkonnale valesid korraldusi. Uurimine usaldati Soome transpordi- ja sideministeeriumile.

Üleeile tutvustas transpordiminister Kimmo Sasi uurimise tulemusi. Vaadanud läbi valitsuses ja selle komisjonides aastail 1999-2000 Sonera kohta tehtud otsused, ütleb minister Sasi, et seal arutati omanikustrateegiat, aktsiate müümise volitusi ja optsiooniprogramme, kuid mitte kunagi ei sekkutud operatiivjuhtimisse, mille alla käib ka UMTSi lintsentside hankimine. Ministri järeldus on seega, et UMTSi litsentside hankimisel olid Sonera juhatusel ja tegevjuhtidel täiesti vabad käed ja valitsus neid selles osas kuidagi ei mõjutanud. Järelikult pole valitsusel ka süüd. Sasi viitab ka tol ajal valitsenud suurele usule 3G tulevikku. Lisaks tõdeb minister, et Sonera on olnud riigile äärmiselt kasumlik ettevõte, mis on aastate jooksul andnud riigile tulu 112,7 miljardit krooni.

Peale transpordiministeeriumi on Sonera asja asunud iseseisvalt uurima ka Soome õiguskantsler Paavo Nikula, kes pressiteate kohaselt otsib andmeid selle kohta, kas valitsuse liikmed on võtnud seisukohta Sonera UMTSi litsentside hankimise kohta või seda toetanud.

Sotsiaaldemokraadist kohtuministri Johannes Koskineni arvates ei anna transpordi- ja sideministeeriumi tehtud uuring vastust kõigile küsimustele ning tema sõnul vajab täiendavat uurimist Sonera pillav rahaga ümberkäimine.

Kristlike demokraatide liider Bjarne Kallis leiab ajalehes Keskipohjanmaa, et sotsiaaldemokraat Paavo Lipponeni valitsus peaks tagasi astuma, kui peaks ilmnema, et valitsus on osalenud Sonera litsentsiotsuste tegemises. Ja isegi kui valitsus ei ole seal osaline, kannab see Kallise meelest ikkagi poliitilist vastutust, kuna nii suure investeeringu tegemisel ei saa suurim omanik lihtsalt kõrvaltvaatajaks jääda.

Keskerakonna juht Anneli Jätteenmäki ei pea seni esitatud põhjendusi piisavaks ning nõuab Sonera asja eraldi uurimist parlamendis. Ta peab litsentsikriisi tekke põhjuseks riigifirmade valitsemis- ja omandistrateegia puudumist.

Samal seisukohal on ka Soome Kauppalehti oma juhtkirjas, kus öeldakse, et Sonera juhtum näitab selgelt, kui tähtis on anda riigile kuuluvate börsifirmade haldamine üle ministeeriumidelt sõltumatule institutsioonile, näiteks riigi pensionifondile. Lehe väitel võimaldaks see parlamendil ja valitsusel paremini keskenduda oma põhitegevusele ? majanduskeskkonnale soodsate tingimuste loomisele ning vabastaks nad börsifirmade haldamisest.

Sonera asjas on Soomes veelgi õli tulle valanud internetis levitatav 54-leheküljeline raamat ?Kuhu kadusid Sonera rahad??. Raamatu usaldusväärsust kahandab mõnevõrra selle anonüümsus, sest autorid esitlevad end majanduselu mõjutajatena, kes on lähedalt jälginud Sonera sündmusi. Raamatus väidetakse muu hulgas, et Sonera sai investeeringuteks loa Lipponeni valitsuselt.

Tuleval kuul peaks teoks saama Sonera ja Rootsi Telia väljakuulutatud ühinemine. Et Soneral langes ära Saksamaa-lüli, kujuneb ühisfirma koduturuks selgelt Põhjala ning see otsib kasvuvõimalusi eelkõige Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, ütles Telia tegevdirektor Anders Igel Dagens Industrile. Telia käibest ainult 18,6 tuleb väljastpoolt Põhjalat, Soneral mõnevõrra rohkem.