Liitumine toob 4miljardise lisakoorma

?Eesti peab hakkama pärast Euroopa Liiduga liitumist koguma tollimaksu põllumajandussaadustelt, kuid meil puudub selles valdkonnas kogemus,? ütles rahandusministeeriumi välisfinantseeringute osakonna juhataja Ivar Sikk.

Välisminister Kristiina Ojuland ütles: ?Eesti majandus on niivõrd väike, et laekuvaid makse mõjutavad suuremad väliskaubandustehingud tuntavalt.? Ojulandi ütlust mööda on raske ette ennustada, milliseid tehinguid ja kellega plaanivad teha ettevõtted, kellest otseselt sõltub tolli- ja käibemaksu laekumine.

Ojulandi kinnitusel tahab Eesti selle aasta lõpus toimuvatel läbirääkimistel Euroopa Liidu liikmemaksu vähendada. ?Põhjuseks on soov vältida koormuse kasvu Eesti riigieelarvele,? ütles Ojuland.

Rahandusministeerium arvestab, et 1,2 mld asemel tuleb maksta liikmemaksu 1 mld krooni.

Rahandusministeeriumi hinnangul investeerib Eesti 2004. aasta eelarvest 1,5 kuni 3 miljardit krooni seoses Euroopa Liidu abiprogrammidega, sellest osa tuleb aasta pärast Euroopa Liidult tagasi.

Vastukaaluks liikmemaksu eest on avalikul sektoril võimalus saada Euroopa Liidu fondidest abi igal aastal ligikaudu 3,6 miljardit krooni, kuid see laekub aastase hilinemisega. Et saada raha Euroopa Liidult 2005. aastal, tuleb see leida 2004. aastal Eestist.

3,6 miljardit pole tingimusteta abi, selle raha saamiseks peab Eesti kulutama ise 2 miljardit krooni igal aastal.

Teede- ja side- ning majandusminister Liina Tõnisson ütles, et pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga jätkub teedeehitusele riigieelarvest ainult Eesti-poolse osaluse maksmiseks põhimaanteede uuendamisel ja korrashoiul.