Erakonnad kardavad majanduskasvu kiirendada

Lähenevate valimiste valguses on erakonnad hakanud valijatele suurejoonelisi lubadusi jagama. Samas unustavad poliitikud, et jagada saab raha ainult siis, kui seda teenitakse.

Äripäeva arvates peavad erakonnad oma valimisprogrammi koostades seadma eesmärgiks kiirendada majanduskasvu. Eesti ei saa rahulduda 4?5 protsendi suuruse aastakasvuga.

Erakonnad peavad oma majandusprogrammid muutma konkreetseks, seades kergesti mõõdetava, kuid ambitsioonika eesmärgi ja koostades tegevuskava selle saavutamiseks.

Üldsõnalised programmid hajutavad vastutust. Praegu on erakondade tegevus suunatud järgmiste valimiste võitmisele, mitte kiire ja stabiilse majanduskasvu saavutamisele. Nii kuulemegi miljardeid kroone maksvaid lubadusi, mis aga ei täitu, sest majandusarengu kiirus seda ei võimalda.

Poliitikud lepivad võimul olles statistikaameti poolt avaldatud numbritega. Hea näide on Isamaaliit, kes enne eelmisi valimisi seadis eesmärgiks 10protsendilise majanduskasvu. Pärast peaministritoolile asumist olid Isamaaliidu juhid viimased, kes oma kunagist eesmärki meenutada tahtsid, ja uut majandusprogrammi koostades unustasid selle lõplikult.

Võib vastu väita, et valitsuse võimalused majandusarengut kiirendada on väikesed. Eeskätt sõltub areng ettevõtetest ja väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Poliitikud rõhutavad, et valitsuse ülesanne ongi rohkem tegeleda sotsiaalküsimustega, et aidata järele neid, kes pole saanud kasu kiirest majanduskasvust.

Tegelikult on valitsuse võimuses luua soodne ettevõtluskliima ? alustades näiteks sellest, et kaotada pikad järjekorrad kinnistusametis, ja lõpetades maksupoliitikaga. Kui valitsuskoalitsioonil oleks majanduskasvu osas selge eesmärk, siis oleks ka suurem tõenäosus, et analüüsitakse erinevate otsuste ja seaduste mõju ettevõtete arengule. Seetõttu sümpatiseerib toimetusele Tõnis Paltsu ettepanek, mille kohaselt seab ametisse astuv peaminister eesmärgiks tagada Eestile vähemalt 4 kiirem majanduskasv kui euroliidu keskmine. Ja kui see eesmärk ei täitu, siis lahkub ta ametist, vabastades koha võimekamale.

Äripäev on sarnast ideed propageerinud juba aastaid. Näiteks on kolleeg Anvar Samost teinud meile komplimendi ja öelnud, et ainuke inimeste grupp, kelle jaoks Eesti majanduskasv väga oluline on, on koondunud Äripäeva toimetusse. Nüüd, kui erakondade peakontorites pannakse kokku valimisprogramme, võiks see inimeste ring laieneda ka mõne erakonna näol. Selleks, et Eesti saavutaks näiteks 10 suuruse majanduskasvu, tuleb seda esmalt soovida, ja siis hakata otsima võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks. Võrreldes arenenud riikidega on eestlaste sissetulekud väiksed ning seetõttu peame olema ka eesmärke seades palju ambitsioonikamad. Et poliitikud hakkaksid majanduskasvu tähtsust paremini mõistma, tuleks esimese sammuna siduda Riigikogu ja valitsuse liikmete ning kõrgete riigiametnike palgatõus majanduskasvu näitajaga.