Transoili 67 miljoni krooni riigilt nõudmine seni edutu

Esimeses astmes Transoil kaotas. Praegu on protsess takerdunud riigikohtusse, kellelt Transoil taotleb riigilõivust vabastamist, et teises astmes edasi sõdida. Valgas tegutsenud Transoili juht Raivo Paala väitis samas, et ei kavatsegi alla anda.

?Ma olen oma tee valinud ja kavatsen selle lõpuni käia, ehkki ülekohtuga võitlemine võib tunduda rumal.? Ta viitas pankrotihaldur Kauri Rattusele, kelle väitel on Transoil Service?i pankrotti sattumise taga riigiametnike seadusvastane tegevus. Raivo Paala lisas, et teda on võtnud esindada kaks mainekat advokaadibürood, kes ei näinud mitte ainult teenimis-, vaid õigluse maksmapanemise võimalust.

67 miljoni krooni nõude taga peitub puiduhanke leping, mis Transoil Service sõlmis Moskvas Riigiduuma administratsioonis tegutsenud Anatoli Lunkoviga. Kokku pidi Venemaalt Eesti kaudu välja rändama 240 miljoni krooni ehk 30 miljoni Saksa marga eest puitu.

Venemaalt pärit puit pidi Transoil Service?i kaudu tarnitama Iirimaal jm tegutsevatele firmadele ning lepingu rikkumise korral pidi Transoil Service kui ostja maksma Lunkovile 48 miljonit krooni leppetrahvi.

Praegu nõuab pankrotis Transoil Service omakorda Eesti riigilt leppetrahve ja kahjutasu, kokku 67 miljonit krooni, sest lepingut ei õnnestunud täita.

Tolli ja maksuameti arvates oli nimelt puiduäri, millesse segatud Kremli kõrge ametnik, fiktiivse tagapõhjaga, ilmselt näilise käibe tekitamiseks ning nad otsustasid selle äri ära lõpetada.

Transoil ise Lunkovile leppetrahvi ära ei maksnud. Trahviraha ei nõua pankrotipesast mitte Venemaa kodanik Lunkov, vaid Transoili endi juhtidega seotud firma Meet Kaubandus, kellele Lunkov nõude loovutas.

Esimeses astmes 67 miljoni krooni kahjutasu nõudes jäi riik võitjaks.

Protsessis riiki esindav vandeadvokaat Erki Kergandberg rääkis: ?Pankrotis AS Transoil Service?i pankrotihaldur loobus Tallinna ringkonnakohtus riigi vastu apellatsioonkaebusest. Kohus ei võtnud enne asja sisulise arutamise algust nimelt seisukohta ASi Transoil Service 2,24 miljoni krooni riigilõivust vabastamise osas.?

Praegu taotleb Transoil riigikohtult riigilõivu tasumisest vabastamist ja asja saatmist uuesti ringkonnakohtusse. Riigikohtu loakogu ei ole otsust teinud.

Transoili näol on tegemist Eesti ühe keerulisema pankrotiasjaga, milles vaidlus riigiga kahjutasu üle moodustab vaid ühe lüli pikas ketis. Maksuamet on Transoili kahtlustanud paljudes maksupettustes, firma juht riigiametnikke omakorda poliitilise tellimuse täitmises.

Pankrot firma vastu algatati 1999. aastal seoses Ühisliisingu avaldusega 4 miljoni krooni nõudes. Kokku küündisid firma võlad 30 miljonini. Transoil tegutses kütuseäri, autoremondi ja kaubavahenduse alal.