Brasiilia võib üllatada

Konsensus on olemas näiteks kindla fiskaal- ja monetaarpoliitika osas. Keegi ei taha eelmiste kümnendite hüperinflatsiooni kordumist. Brasiilia monetaarpoliitika on erakordselt hästi juhitud. Brasiilia keskpank on analüütilise kompetentsi poolest maailmas esikohal. Brasiilia keskpanga poolt läbipaistvuse ja avatuse suurendamiseks tehtud sammud on eeskujuks keskpankadele kogu maailmas.

Brasiilia valitsus on toetanud üht edukaimat telekommunikatsioonide erastamist, kuid samuti tagant tõuganud suuremat konkurentsi ning regulatiivseid strateegiaid. Erinevalt USAst ei jäänud Brasiilia valitsus energiakriisi puhul lõbusalt kõrvalseisjaks, lastes turujõududel (mis USAs tähendab turumanipulatsioone Enroni ja teiste poolt) asja ?kontrollida?. Valitsus võttis pigem asja tõsiselt käsile.

Brasiilia on riik, kus on erakordsed inim- ja materiaalsed ressursid. Seda võib nimetada arenevaks turuks, kuid sellel on esimese klassi finants-, haridus- ja teadusasutused. Mõttevahetused majandusteaduse üle on Sao Paolos sama keerulised nagu New Yorgis. Ülikooliseminarid Rios on sama elavad kui Cambridge?is.

Brasiilia toodab üht maailma ilusaimat lennukit, mis on nii hea, et konkurendid arenenumates tööstusriikides on proovinud sellele kehtestada kaubanduspiiranguid. Kuid Brasiilial on hoolimata tema tugevatest külgedest üks nõrkus ? ebavõrdsuse kõrge tase.

Praegune valitsus on teinud edusamme hariduses. Kümme aastat tagasi ei käinud 20 Brasiilia kooliealistest lastest koolis, praegu on see number 3. Kes iganes ka valimistel ei võidaks, jätkab see isik peaaegu kindlasti haridusse investeerimist. Valimiste võitja jätkab tõenäoliselt ka maareformi programmi. Maata talupojad on nii majanduslik kui ka sotsiaalne probleem. Praegune valitsus on käivitanud turul baseeruva maareformi, mis on toetuse saanud Maailmapangalt.

Aidsiepideemia tõttu on Brasiiliale väljakutseks tervishoiusüsteem. Kuigi Brasiilia lähenemisviisidega võidakse nõustuda või mitte, on üks asi selge ? igaüks tunnistab, et see on valitsuse peamine kohustus. Valimiste võitja peegeldab peaaegu kindlasti seda laia rahvuslikku konsensust.

Brasiilia võlg SKT suhtes on mõõdukas, parem kui USAs ajal, mil presidendiks sai Bill Clinton, tunduvalt parem kui Jaapanis ja mitmes Euroopa riigis. Erinevalt lõunanaabrist (enne Argentina kriisi) on Brasiilial paindlik vahetuskursisüsteem ja selle valuuta ei ole ülehinnatud, vaid pigem alaväärtustatud. Tugeva ekspordiga ei tohiks riigil oma võlakohustuse täitmisega probleeme olla, seni kui intressimäärad ei lenda tasemele, kus tekib ennast toitev paanika.

Brasiilia on rajanud tee, mis ei põhine ideoloogial või lihtsustatud majandusteoorial. Riik haarab võimalustest kinni, samas vastamisi astudes karmi reaalsusega, olgu selleks hariduse puudumine, maapuudus või aids. Edukalt oma kurssi kavandades on Brasiilia tasakaalustatud, demokraatliku turumajanduse taha loonud laia kodumaise konsensuse. Brasiilia võit maailmameistrivõistlustel ei pruugi olla nende reformidega seotud, kuid võiduka meeskonna loomingulisus räägib palju selle maa vaimsusest.