Minister Signe Kivi võib teha ajalugu

Kultuuriminister Signe Kivi eilne avaldus ametist tagasiastumise kohta on Eesti poliitikaelus erakordne sündmus. Põhjusi ministrikohalt tagasiastumiseks on meil varem olnud küllaga. Nii kiiresti ja otsustavalt pole aga ükski poliitik tegutsenud. Kivi on eeskujuks näiteks Mart Laarile (tulistamisskandaal), Mihkel Pärnojale (Eesti Raudtee erastamine), Edgar Savisaarele (lindiskandaal).

Kivi lahendas kriisisituatsiooni oskuslikult. Esimene, kes Kultuurkapitali segaste rahaasjade kohta avalikkusele infot andis, oli Kultuurkapitali tegevuse eest vastutav minister. Tagasiastumisega julges Kivi tunnistada, et ka tema on Kultuurkapitali raha kadumises süüdi ning valmis selle eest vastutama. Hoopis vastupidiselt Kivile tegutses majandusministrina erastamisagentuuri nõukogu juhtinud Mihkel Pärnoja. Pärast Eesti Raudtee erastamise ümber puhkenud skandaale üritas Pärnoja kümne küünega ministritoolist kinni hoida. Tulemuseks oli häbiga lahkumine aktiivsest poliitikast. Kivil on aga võimalus ka tulevikus ministriametisse kandideerida. Muidugi juhul, kui Kultuurkapitalis toimunu oli ministrile tõesti vapustus, nagu ta oma eilses avalduses teatas, ja hiljem ei selgu, et Kivi oli raha kadumisest teadlik juba varem. Rahandusminister Harri Õunapuu väitel kõrvaldas Kultuurkapitali endine juht Avo Viiol raha juba alates 1999. aastast. On tõesti üllatav, et see alles nüüd ilmsiks tuli.

Muidugi on võimalik, et Kivi ei lahkugi ametist. Peaminister Siim Kallas lihtsalt ei rahulda tema tagasiastumispalvet ja palub Kivil ministriametis jätkata. Selline kahtlus tekkis mul, sest Kallas otsustas avalduse rahuldamisega oodata. Kui Kivi peaks ministrikohal jätkama, siis oli tema eilne avaldus üks Reformierakonna valimiskampaania osa.

Hoian minister Kivile pöialt, et Kallas tema avalduse rahuldaks.