Põllumajandusminister saab põuahüvitust

Lõplik selgus, kelle vahel jagatakse lisaeelarvest planeeritav 101 mln krooni, saabub tänasel põuakahjude hindamise komisjoni arutelul.

Suurema summaga võib arvestada ka põllumajandusministri osalusega põllumajandustootja Estonia OÜ.

Marrandi osalusega Estonia sai kevadel piimalehma kasvatamise toetust ligi 2 mln krooni ning on ühtlasi ka suurim põllukultuuride toetuse taotlejad, mille täpse suuruse hektari kohta kinnitab minister lähiajal.

2001. aastal oli toetussumma hektarile 398 krooni, aasta varem 359 krooni. Jagades selleks aastaks eraldatud toetussumma 110 mln krooni praeguse seisuga toetusalusele pinnale, võib selleks kujuneda 357 krooni. Seega võib Estonia arvestada peaaegu miljoni krooniga.

Estonia juhatuse esimehe Peeter Kibe sõnul on nad pidanud seoses kuuma suvega tegema küll lisainvesteeringuid rohusööta, kui summadest on praegu veel vara rääkida.

Ka rahvaliitlase ja Riigikogu liikme Ants Käärma osalusega Aravete Agro on üks suuremaid toetuse saajaid. Piimalehma kasvatamise toetust sai ettevõte üle 2 mln krooni ning põllukultuuride toetust on loota arvutuste kohaselt üle 800 000 krooni.

Komisjoni hinnangul küündib kõigi põllumajandustootjate kahju tänavu üle 30. Kõigile kompensatsiooni maksmine oleks keerukas. Näiteks aiandustootjate kohta pole andmeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA).

Põllumajandusministeeriumi taimekasvatusbüroo juhataja Jan-Roland Raukase sõnul on ministriga arutades olnud jutuks, et kõige lihtsam oleks seda kompensatsiooni välja maksta läbi täiendava põllukultuuride ja piimalehma tulutoetuse. Siis poleks vaja esitada ega läbi vaadata uusi avaldusi. Põllukultuuride toetust on taotlenud ca 5000 ja piimalehma toetust ca 2800 tootjat. ?Tuleb arvestada, et paljud tootjad taotlevad ju mõlemat, nii piima- kui põllukultuuride toetust ja seega tervikuna võiks kompenseerimine puudutada üle 5000 tootja,? ütles Raukas.

Rahvusvahelise konkurentsiõiguse kohaselt tekib õigus kahjude hüvitust taotleda neil põllumeestel, kelle tulud on vähenenud põuast tingitud saagikadude tõttu rohkem kui 30.

Riigilt kevadel ligi miljon krooni piimalehma toetust saanud Mäo Põllumajandusühistu loodab riigi toetusele ka põuakahjude korvamiseks. ?Praegu on väga kehv aeg,? nentis ühistu juhataja Toivo-Mart Rebane. Lisaks saamata jäävale teraviljale, mida kõrbes kuumuse tõttu ära umbes miljoni krooni eest, tuli suvel teha lisainvesteeringuid poole miljoni eest. ?Ka piima hinnad langevad,? lisas Rebane ja avaldas lootust, et Järvamaa saab riigilt põuakahjude hüvitamiseks raha.

Komisjoni hinnangul küündib põua tekitatud kahju 550 mln kroonini. Teravilja osas hindas komisjon majanduslikuks kahjuks 346,5 miljonit krooni ning heintaimede ja silo osas 203,5 miljonile kroonile.

Sellele ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kahju hüvitamise reeglitele tuginedes taotles põllumajandusministeerium lisaeelarvest esialgu 146 mln krooni, kuid valitsuskoalitsioon vähendas summat 101 mln kroonini.

788 mln kroonine lisaeelarve pole valitsuskabinetilt veel heakskiitu saanud. Prognooside kohaselt jõuab Riigikogu lisaeelarve vastu võtta veel septembrikuus, kuid koalitsiooni ja opositsiooni vahelistes läbirääkimistes võivad proportsioonid raha taotlejate vahel veel muutuda.