Mõisate reisijuht planeerib Eesti-reisi marsruudi

Tänavu suvel ilmunud reisijuht on väikeseformaadiline ja mahub kenasti auto kindalaekasse.

Raamatut võib kasutada lausa ringsõidu planeerijana, sest mõisate tutvustused on reisijuhis grupeeritud maakondade kaupa. Ühe või teise maakonna kohta käiva peatüki alguses on kaart, kuhu selles piirkonnas leiduvad mõisad peale märgitud, kõrvalt leiab lühikese teksti selles maakonnas leiduvate vaatamist väärivate mõisate kohta. Edasi tuleb lühike tutvustus iga mõisa kohta eraldi, kusjuures lisaks ajaloolistele faktidele on enamasti märgitud ka see, mis mõisas praegu toimub või kes on selle omanikud.

Marsruudil äraeksimist pole karta, sest kindlustamaks lugejate mõisani jõudmist on Ivar Sakk andnud ka kohalesõitmise juhised.

Lisaks heas korras olevatele mõisahoonetele tutvustab reisijuht ka varemeis ja käest lastud hooneid, mille juures võib nende kunagist hiilgust vaid vaimusilmas ette kujutada.

Et mööda Eestit ringi tiirutades läheb vaja ka öömaja, on reisijuhis ära toodud ööbimisvõimalust pakkuvad mõisad, mille kohta on märgitud kohtade arv, hinnatase ja kontaktandmed.

Üllatusmoment on tallinlasest lugejale ka ? näiteks Endla tänav 61 asub Cederhilm?s Höfcheni puidust mõisahoone, mis tänapäeval on kasutuses büroohoonena ? põlise pealinlasena tunnistan, et pole seda kunagi tähele pannud. Samuti ei tule silme ette Tondi tänava ja Linnu tee nurgal asuv Sprinkthali suvemõis. Järelikult jagub avastamisrõõmu ka pealinnas.

Negatiivse poole pealt torkab silma ruumipuudus reisijuhi lehekülgedel, mistõttu loovad ühele leheküljele kuhjatud 4?5 tillukest mustvalget fotot ja tihe tekst kaootilisevõitu mulje. Kuid õnneks on ka lehekülgi, kus ühele või teisele härrastemajale on rohkem ruumi pühendatud ja pilt seega selgem.

Raamatu viimastelt lehekülgedelt leiab isiku- ja asukohanimede tähestikulise registri.