Paljud suured firmad jätkavad suurte summade kulutamist reklaamile ning näib, et kõige edukamad neist kulutavad kõige rohkem. Ainuke ratsionaalne selgitus sellisele teguviisile on, et reklaamis on midagi, mida me tarbijatena ei tea ega taju ? mingi peidetud jõud, mida reklaamitegijad teavad ning kasutavad meie mõjutamiseks.
Kuidas reklaam töötab, millist mõju ning kuidas ta meie otsustele avaldab, on põhjalikult käsitlenud Robert Heath oma raamatus ?The Hidden Power of Advertising?.
Kuni viimase ajani on üldiselt aktsepteeritavaks teooriaks peetud nn hierarhilist järgnevust, mille kohaselt reklaam peab esmalt saavutama inimese tähelepanu, siis teda veenma (mis on ratsionaalne tegevus), et toimuks suhtumise muutumine ning seejärel käitumise muutumine.
Selline lähenemine eeldab, et inimene töötleb kogu informatsiooni teadlikult, asjale suurt tähelepanu pöörates. Kahtlemata töötavadki paljud reklaamid eelpool kirjeldatud viisil, ent samas on väga palju brände, mille reklaamide edukust need mudelid ei selgita.
Näiteks võib tuua Marlboro, Nike, Renault Clio, Castroli reklaamid, aga ka hiljutise Budweiseri whassup-kampaania. Budweiseri teleklipis kasutab grupp noori afroameeriklasi üksteise (aga ka võõraste) tervitamiseks häälitsust whassup (what?s up ? mis toimub) ning seejärel jätkab oma endist tegevust. Reklaam lõpeb sloganiga true (tõene, õige, truu).
Ratsionaalsel tasandil näib, et reklaam ei ütle vaatajale mitte midagi olulist ning tundub, et tegemist on järjekordse lihtsalt cool?i reklaamiga. Väga vähesed inimesed oskavad täpselt selgitada, mida see reklaam üritas neile kommunikeerida. Ning kui eeldada, et reklaam töötab üksnes eelkirjeldatud viisil, siis on kahtlemata tegemist ebaõnnestunud reklaamiga.
Ent kuna kampaania oli väga edukas, siis kuidas sellist olukorda selgitada?
Sellele küsimusele vastamiseks tuleb vaadata, kuidas inimene töötleb informatsiooni, kuidas ta õpib. On tõestatud, et lisaks informatsiooni teadlikule (aktiivsele, suure tähelepanuga) töötlemisele, millel baseeruvad ka traditsioonilised, nn hierarhilise järgnevuse mudelid, töötleme me pidevalt informatsiooni ka automaatselt ning mõõdukat, vähest tähelepanu osutades.
Informatsiooni teadlikul töötlemisel toimub teadlik õppimine, info salvestatakse nn analüütilisse mällu. See on teadlik akt, milles me ise saame otsustada, mis on tähtis ning mida me tahame ?meelde jätta?.
Informatsiooni automaatset ja vähese tähelepanuga töötlust nimetatakse madala osalusmääraga töötlemiseks. Madala osalusmääraga töötlus on mentaalne protsess, mida me kasutame enamiku brändikommunikatsiooni töötlemisel. Madala osalusmääraga töötlusel toimub alateadlik õppimine, s.o õppimine, mis toimub, ilma et me teaksime, et me õpime. Alateadlikul õppimisel puudub juurdepääs nn analüütilisele mälule ning seetõttu saame me salvestada üksnes seda, mida me tajume (s.o mida me näeme ja kuuleme) ning sellega seotuid lihtsaid kontseptsioone. Alateadlikul õppimisel me ei saa interpreteerida või dekodeerida sõnumeid ega teha järeldusi.
Ehkki alateadlikul õppimisel ei ole teadliku õppimise keerukat analüütilist võimet, ületab ta teadlikku õppimist mitme teise aspekti poolest: ta on automaatne (teda ei ole võimalik välja lülitada), kestvam ning mahult praktiliselt piiramatu.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
Inimese pikaajaline mälu töötab nii, et mida sagedamini midagi töödeldakse koos brändiga, seda püsivamalt see muutub brändiga seostatuks. Seetõttu alateadlikult nähtud-kuuldud sage brändikommunikatsioon on tihti see, mis määrab ära brändi positsiooni inimese meeltes. Sellisel viisil õpitud brändi assotsiatsioonid ununevad harva ning nad võivad avaldada väga suurt mõju sellele, millise brändi me valime.
Alateadliku õppimise mehhanismi mõistmine võimaldab meil ka aru saada, mida tegelikult whassup-kampaaniaga kommunikeeriti. Kindlasti kommunikeeriti sõbralikkust, fun?i ? reklaam on inimestest, kes spontaanselt väljendavad heameelt teistega kohtudes. Reklaam on täielikult positiivne erinevalt paljudest teistest cool?idest reklaamidest. Ta näitab, et Budweiser on elu lahutamatu osa ? iga klipi alguses ja lõpus peategelane pöördub tagasi oma endise tegevuse juurde: drinking Bud, watching the game (joon Bud?i, vaatan mängu). Slogan true kannab ideed, et Budweiserile võid sa alati loota ning kindel olla.
Lisaks võime me alateadlikult õppida, et Budweiserit jõid afroameeriklased. Sel pole mingit tähtsust, kui sa juhtumisi ei ole üks mitmetest miljonitest inimestest, kelle jaoks Budweiser on lahutamatult seotud ?pesapalli vaatavate valgete ameeriklaste? stereotüübiga. Nemad õppisid alateadlikult, et ?Bud?i joovad kõik ameeriklased?.
Kuna õppimine on toimunud alateadlikult, siis uuringu küsimusele, mis oli Budweiseri teleklipi sõnum, vastaksid ilmselt väga vähesed, et sõnum oli ?Bud?i joovad kõik ameeriklased?.
Autor: Tõnu Kõva
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini