Positiivne laeng talgureisilt

Lisaks oli üks motiive aidata kaasa Eesti hobuse säilimisele. Hobune oli magnetiks enamikule 20-liikmelisest grupist, kellest mitmed tulid talgureisile esmakordselt. Neile oli ELF garantiiks, et reis viib looduskaunisse kohta ja ehedate eluviiside juurde, kuhu muidu tõenäoliselt ei satuks. Just selline on Laidevahe lahe ümbrus, maastikukoosluste, linnustiku ja taimestiku poolest eriti väärtuslik piirkond, mille valitsus peaks lähemal ajal kinnitama Laidevahe-Siiksaare kaitsealaks. Siin on talgulistel kordumatu võimalus näha ja omal nahal tunda, kuidas üks kaitseala loomine käib.

Grupijuhi ja kohalike kaitseala-aktivistide juhendamisel tassivad talgulised poste ja laasivad latte, tihendades karjaaeda, et hobused korralikult rannaalasid puhtaks sööks ega ula peale läheks. Rannakarjamaad tekkisid kunagi maatõusu ja karjatamise tagajärjel, ja karjatamine neid võsastumise ja roostumise eest ka päästab. Eesti hobune, vana saarlane temagi, on saanud Laidevahest kodupaiga, kus tema vähenevale arvukusele loodetakse piir panna, samas kui hobusekari aitab säilitada kaunist maastikku ja selle rikkalikku elustikku. Selline põlistõu ja pärandmaastiku sümbioos.

Aga et ideed teostada, peavad kõik tammsaarelikult rügama. Ka talgulised teevad, mis jõuavad: parandavad küüni, lõikavad roogu ja võsa, täidavad vihmaga porimereks muutuvaid teerööpaid, koristavad heina, ehitavad kiviaeda. Tulevikus ka õppe- ja matkaradu. Ühe nädalaga jõuab hirmvähe tööd ära teha, küll aga hakkab tasapisi mõikama, et miks ja kuidas.

?Muljetavaldav kogemus selles mõttes, et oma rollid ja ametid maha jätnud, oled siin üsna üksi, silmitsi uudse olukorra, uute inimeste ja teistlaadi vastutusega,? räägib Kadri. Huvitav on näha, kuis täiesti erineva maailmapildi, ootuste ja soovidega inimestel on nii hea koostöövõime. Tõepoolest, kõik tööd on meeskonnatööd, mida teha rassib siin kadakate vahel üpris kirju kooslus. Tegemist on ELFi ja Suurbritannia vabatahtlike organisatsiooni BTCV (British Trust for Conservation Volunteers) ühisrühmaga, kus kolmest rahvusest inimeste hulgas leidub ema poolt kirja pandud õpilasi, psühholoog, jurist, firmaomanik, õppejõude, mitut masti projektijuhte jt. Kadri peab talgureisi eriti värskendavaks vahelduseks, sest kange saare naine on viimastel aastatel teinud akadeemiliste seinte vahel ohtralt ajutööd ? äsja lõpetanud keskkonnaõiguse magistriõpingud Uppsala ülikoolis, teinud keskkonnakorralduse magistriprogrammi Oxfordi ülikoolis. Tänu perfektsele inglise keele valdamisele on ta talgureisi nõutumaid tõlke.

Töövälisel ajal on talgulised vabapidamisel. Kes ujub, kes magab. Kõik ilmuvad raudselt välja toidukordadeks ja kella üheksaks hommikul, kui buss järele tuleb, et tööle või ekskursioonile viia. Talgureis on elamus- ja õppereis ning kultuurivahetus. Hääde Eesti õllede maitsmine lõi seltsielule kohe esimesel õhtul hoo sisse ja ingliskeelne jutuvada kõlas üle metsiku ritsikasirina. Paks udu piiras talumaja ümber, augustiöises pimeduses hõõgusid üksikud sigaretiotsad. Keskustelu voogles esivanemate radadelt kosmilise energia kaudu karjaaedade ja sooja mereveeni, puukentsefaliidist reaktiivmootorite keskkonnasõbralikumaks arendamiseni. Sekka kostvatest naerupahvakutest häiritud nahkhiired tegid lennus mõned laperdavad haagid.

Ja kui udu oma hõlstisiile hommikupäikesest kuldsete puutüvede vahele tõmbas, olid esimesed virged juba pudrutoimkonnas hommikusööki valmistamas. Saaremaast sai nädalaga Eestimaa süda, mille tuksumist kõik edaspidi tähelepanelikult jälgivad. Korraliku ajupesu saanud britid aga räägivad kodus lugusid pannkoogistki lamedamast maast, kus elavad toredad ja edasipüüdlikud, britilikult iroonilise huumorimeelega inimesed ning iseloomuga Eesti hobused, kes vahel proovivad neile inimestele kabjaga oma märgi tagumikule lüüa.

Eestimaa Looduse Fond (ELF), üle 10 aasta tegutsenud sõltumatu keskkonnakaitseorganisatsioon, on võtnud eesmärgiks loodusliku mitmekesisuse säilitamise Eestis ja maailmas. Talgureisid on praktiline viis seda eesmärki täita ? ühelt poolt saab tehtud vajalikke töid, samas suurendatakse inimeste keskkonnateadlikkust.

ELFi osalusel hooldatakse ja korrastatakse Eestis igal aastal üle 3000 ha rannakarjamaid, puisniite ja jõeluhti. Suve jooksul toimub kümmekond keskmiselt viiepäevast talgureisi. 2001.a suvel osales talgureisidel 250, tänavu senise seisuga 150 inimest.