Ettevõtted hoiavad võõra vöötkoodi abil kokku

Suures osas pole tegu mitte kokkuhoiu, vaid inimeste vanade harjumuste ning teadmatusega, sest registreeritud vöötkoodide kasutamine kogu tarneahela ulatuses lihtsustab kauba käitlemist ning aitab säästa kaubaga tegelemisele kuluvat aega.

Estover-Kaubanduse AS müüs Packetline?i pakendatud juuste Selverites ja Säästumarketites vöötkoodiga, mis tootjaettevõtte tunnuse järgi kuulusid OÜ-le Eesti Juust. Tootjatena olid märgitud Põltsamaa Meierei Juustutööstus, Tori-Selja PÜ ja Võru Juust. Kui Estover-Kaubanduse käive oli 2000. aastal 118 miljonit krooni, siis hoidis mõlema ettevõtte omanik Ago Teder koodidelt mitu tuhat krooni kokku. Äriregistri andmetel pole Eesti Juust OÜ alates 1998. aastast midagi müünud, mis võimaldab vöötkoode registreerivale EAN Eesti MTÜ-le tasuda minimaalset liikmetasu.

Teder ütles, et Estover-Kaubandusel võis olla soov liikmemaksult kokku hoida, kuid OÜ Eesti Juust registreeritud vöötkoodide kasutamisel võis olla ka muid põhjusi. ?Eesti Juustu käive on, jah, nullilähedane,? täpsustas Teder.

Ainsana on suurtest kaubanduskettidest EAN Eesti MTÜ liige Tallinna Kaubamaja, teiste Eestis tegutsevate kaubanduskettidega läbirääkimised käivad. Kui palju EAN Eesti soovitustega arvestavat vöötkoodisüsteemi Tallinna Kaubamajas praegu kasutatakse, ei osanud EAN Eesti MTÜ tegevdirektor Raivo Rits öelda.

Kristiine Keskuses asuv Prisma müüs juustu vöötkoodidega, kus tootjaettevõtet tähistavad kolmas, neljas ja viies number kuulus vöötkoode väljastava EAN Eesti MTÜ andmetel pankrotis Ääsmäe Ärikeskusele. Vastavate koodidega oli märgistatud Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse, E-Piima, Põltsamaa Meierei Juustutööstuse ja Richterite Meierei juustud. Viimasel juhul oli Prisma Richterite Meierei originaalkoodi üle kleepinud.

E-Piima turundusjuht Meelis Lepp ütles, et nende juustutööstuses toodetud ja Flexi Kaubanduse OÜ poolt pakendatud juustudele andis vöötkoodid Prisma. ?Me ei ole koodide kuuluvusele tähelepanu pööranud,? lisas Lepp.

Soome Tarbijate Ühistule SOK kuuluva Prisma juht Liisi Jauho ei osanud seletada, miks Prisma poolt kasutatavad muutuva kaaluga kaupade vöötkoodid sisaldavad Ääsmäe ärikeskusele kuuluvat tootjaettevõtte tunnust.

Raivo Rits ütles, et Prisma puhul on tegu ettevõttesisese vöötkoodisüsteemiga, mis ei ole Eesti kauba vöötkoodide registriga kooskõlas. Kuna Prisma ei kuulu EAN Eesti liikmeskonda ja väiketootjad on valmis kaubanduskettide soovidele vastu tulema, trükitakse etikettidele Prisma-sisesed vöötkoodid. Ühtne jaemüüjapoolne koodisüsteem on näiteks ka Stockmanni eri riikides paiknevatel kauplustel, mistõttu kleebib Stockmann tootja poolt taotletud vöötkoodid üle.

Ettevõttesisese vöötkoodiga seotud tarkvara ümbertegemine võib Ritsi sõnul maksma minna 200 000 kuni 20 miljonit krooni, ehkki saavat ka odavamalt. Ühilduvus registriga annaks võimaluse koodi tootjapoolset registreeritust kontrollida ülemaailmsest online-andmebaasist ning etikettide ülekleepimise lõpetamine võimaldaks ettevõttel pikemas perspektiivis oluliselt säästa.

Rits tunnistas, et Eestis tegutsevad ettevõtted ei pea ühinemistel või konkurentide ostmisel vöötkoodide ümberregistreerimist tähtsaks, samuti tuleb aegajalt ette juhtumeid, kus tootjad võtavad koodid laest. Ritsi sõnul pole probleemi niikaua, kuni kauplusesse ei satu kaht ühesuguse koodiga toodet. Koodide kattumise korral lakkavad kaupluse süsteemid tooteid õigesti registreerimast ning kahju kannatanud ettevõtted võivad nõuda segaduse tekitajalt hüvitust.

?Oleme püüdnud koodidel silma peal hoida,? ütles Rits. EAN Eesti on kontrollinud kindla kaaluga kaupadele Eestis välja antud koode, mis algavad numbritega 474. Rits mainis, et on seni eeldanud, et EAN Eestile esitatakse koodi kasutaja kohta õiged andmed, liikmemaksu arvutamiseks võtab EAN Eesti aluseks äriregistris märgitud realiseerimise netokäibe.

Kui kaup Eestis väiksematesse pakenditesse ümber pakkida, saab pakendile või etiketile lisada siin registreeritud koodi, seega ei näita vöötkood kauba päritolu. Eestis registreeritud koodiga kaupa, näiteks Eesti päritolu mitte olla saavat suhkrut, võib omakorda edasi müüa teistesse riikidesse.

EAN Eesti MTÜ liikmeskond koosneb praegu 774 firmast, mis on Eesti kauba vöötkoodide registrisse lasknud kanda 98281 tootenimetust. Registrisse kantud vöötkoodid ei kordu ja süsteemi GEPIR (Global EAN Party Information Register) kaudu saab EAN Eesti klient üles leida kauba registreerinud ettevõtte rohkem kui 40 riigist üle maailma.