Teise kvartali SKT kasv võib ulatuda 4ni

Homme avaldab statistikaamet teise kvartali majanduskasvu esialgsed tulemused.

Kõige optimistlikuma, 4-lise sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuprognoosiga tuli välja Ühispank. ?Me tugineme oma hinnangus sellistele näitajatele, nagu paranenud tööstustoodangu kasv, mis on tõusnud 6,4 võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Esimeses kvartalis oli sama näitaja 1,7,? selgitas Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

Vähenenud on tööpuudus. Ühispanga hinnangul oli tugevalt alla 10 number igas mõttes üllatuslik. Kasvanud on hõivatute arv ning jätkub kiire palga kasv.

Pisut tagasihoidlikumat, 3,6list majanduskasvu teises kvartalis loodab Suprema.

?Rahuldavaks hinnatavat ootust teise kvartali suhtes tumestab mõnevõrra10 protsendi piirimaile küündiv jooksevkonto defitsiit,? nentis Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu. Ehkki see viib nelja viimase kvartali jooksevkonto defitsiidi samuti 10 protsendi piirimaile, on kvartaalne defitsiit esimese kvartali väga nõrga tulemusega võrreldes siiski paranemine.

Suprema hinnangul arenes Eesti majandus teises kvartalis mõnevõrra kiiremini kui aasta esimesel kolmel kuul. Samas ei näita see veel tingimusteta pööret jätkusuutlikult tugevale kasvule, sest paljude indikaatorite osas oli esimese kvartali majandusareng tunduvalt nõrgem, kui oodatud. Teise kvartali kiirem areng oleks pigem oluline korrektsioon.

Ka teises kvartalis oli jätkuvalt probleemiks madal välisnõudlus. Kui esimeses kvartalis oli kaupade ja teenuste eksport veel selges languses ja kahanes ligi 10 protsenti eelmise aasta sama ajaga võrreldes, siis teises kvartalis saavutas kogueksport eelmise aasta sama perioodiga sarnase taseme.

Tarbimise kiire kasv toitis teises kvartalis kaubandust, mis lisandväärtuse kujunemise alusel peaks isegi ületama esimese kvartali kasvunumbreid aastases arvestuses. Ka tööstustoodangu müügi- ja toodangunumbrid näitasid teises kvartalis tugevat kasvu, moodustades tugeva baasi ootamaks kiiret kasvu ka lisandväärtuse kujunemise seisukohast.

Koos kiirelt kasvavate avaliku sektori kulutustega, mis koos hoogsamalt arenenud eratarbimisega annab aluse oodata olulisemat sisetarbimise kasvu teises kvartalis, näitas jätkuvalt soliidset edasiminekut ehitussektor. Ehkki täpsemad andmed Eesti teise kvartali ehitustegevuse kohta saabuvad alles pärast esialgse majanduskasvu hinnangu andmist, võib Maripuu sõnul loota, et sarnaselt esimese kvartaliga andis lisandväärtuse kasv ehituses olulise impulsi kogu Eesti majanduskasvu kujunemisele.

Teises kvartalis toimunud arengud lubavad esialgu oodata investeeringute kasvutempo mõningast tõusu, mis oleks sisenõudluse kujunemise aspektist oluline majanduskasvu toetaja. Investeeringute tõusu taga peaksid olema eelkõige soodsad finantseerimisvõimalused ning jätkuvalt soliidne välisinvesteeringute tase.

Hansabank Markets jäi aga oma prognoosides kõige tagasihoidlikumale, 2,8?2,9 tasemele. Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul oli teises kvartalis probleeme tootmissektoris ja kuna Eesti ettevõtete ekspordi osas ei ole elavnemist toimunud, pärsib see ka majanduskasvu.

Ootused järgnevate kvartalite suhtes on vastuolulised. Rahandusministeeriumi hinnangul püsib madalseis välismajanduses ka kolmandas kvartalis ning ministeeriumi majandusprognoosi põhieeldus, välisnõudluse taastumine teisel poolaastal, võib olla optimistlik ja Eesti majanduskasvu oodatavat kiirenemist ei pruugi toimuda. Võimalikud riskid on seotud eelkõige Eesti ekspordi madalseisu jätkumisega ning ka nõudluse alanemisega transiidisektoris.

Samal ajal on meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduses olukord vähehaaval paranemas. Ka Eesti majanduses võib oodata mõningast olukorra paranemist. Positiivsed ootused on seotud välisnõudluse taastumisega toiduaineturul ja tehnoloogiasektoris. Kasvu toetab ka edaspidi sisetarbimine, mille eelduseks on jätkuvalt paranev tarbija kindlustunne ning ka ettevõtjate tulevikuootused.