OMX Baltic0,17%303,2
OMX Riga−0,04%868,25
OMX Tallinn0,37%1 999
OMX Vilnius−0,16%1 205,47
S&P 5000,1%5 892,58
DOW 30−0,21%42 051,06
Nasdaq 0,72%19 146,81
FTSE 100−0,21%8 585,01
Nikkei 225−0,87%37 797,05
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,14

OMX Baltic0,17%303,2
OMX Riga−0,04%868,25
OMX Tallinn0,37%1 999
OMX Vilnius−0,16%1 205,47
S&P 5000,1%5 892,58
DOW 30−0,21%42 051,06
Nasdaq 0,72%19 146,81
FTSE 100−0,21%8 585,01
Nikkei 225−0,87%37 797,05
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,14

03.09.02, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sügisene 20protsendine hinnatõus lennutranspordis pole veel kindel

Küsimusega kursis olevad inimesed kindlasti juba teavad, et käesoleva aasta suvel toimunud Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) konverentsil võtsid lennufirmad vastu otsuse muuta lennusaadetiste arvestuslikku mahu ja kaalu suhet. Kui seni oli suhteks 1 m3 = 167 kg, siis uueks suhteks oleks 1 m3 = 200 kg. Selline muudatus tõstaks automaatselt kergete kaupade transpordihinda, sest saadetise arvestuslik kaal suureneks ca 20.

Lennufirmad põhjendasid muudatust eelkõige sellega, et uus mahu ja kaalu suhe vastab paremini tänapäeval veetavate kaupade iseloomule. Lennufirmad on isegi arvutanud, et lähtuvalt Boeing 747-400 kaubaruumi suurusest ja lennuki kandevõimest, oleks ideaalne mahu ja kaalu suhe sama, mis hetkel autotranspordis, ehk 1m3 = 333 kg. Kuid sellise suurt hüpet ei julgenud lennufirmad ette võtta, ehkki mõneaastases perspektiivis on järjekordne mahu ja kaalu suhte muutmise katse üsna tõenäoline.

Osaliselt võib lennufirmade murest aru saada, sest nad on soetanud endale lennukid, mis oleks võimelised transportima raskemaid saadetisi, kuid tegelikud saadetised on arvestatust oluliselt kergemad. Lihtsama näitena võib tuua elektroonika- ja tehnoloogiasektori tooted, mis eduka tootearenduse tõttu on muutunud oma eelkäijatest oluliselt kergemaks ja tihti ka väiksemaks. Lisaks toote enda kaalu vähenemisele on muutunud kergemaks ka pakkematerjalid, mille tulemusena on lennusaadetised tervikuna muutunud kergemaks.

Valdavam on küll aga arvamus, et tegelikkuses soovivad lennufirmad kompenseerida selle muudatusega peale eelmise aasta 11. septembri sündmusi kahanenud tulusid. Vähenenud tulude tõttu oli lennufirmade 2001. aasta kogukahjumiks ca 12 miljardit USD. Esialgsete arvutuste kohaselt annaks uue mahu ja kaalu suhte rakendamine lennuliinidele aastas umbes viis miljardit USA dollarit täiendavat tulu, mis võibki olla tehtud otsuse peamiseks motivaatoriks.

Kõige olulisem põhjus on selles, et lennufirmad ei pidanud enne otsuse langetamist nõu oma partneritega lennutranspordiäris, ehk ekspediitorite ja kaubasaatjatega, mistõttu tehtud otsus oli viimaste jaoks ootamatu ja üllatav.

Kui maailma juhtivad lennuekspediitorid said teada IATA konverentsi otsustest avaldasid nad koheselt oma pahameelt ja nördimust ning alustasid ühiselt läbirääkimisi lennufirmadega tehtud otsuse tühistamiseks. Ekspediitorid on seisukohal, et plaanitav muudatus ei arvesta lennutranspordisektori kui terviku huvidega, vaid arvestab ainult ühe osapoole ehk lennufirmade huvidega.

Näiteks Suurbritannia ekspediitoreid ühendav UK Ekspedeerijate Assotsiatsioon (UK Freight Transport Association) on teatanud, et planeeritav muudatus on ?põhjendamatu katse pigistada rohkem raha välja niigi suure surve all olevatelt lennutranspordi kasutajatelt?.

Ekspediitorid on seisukohal, et lennufirmad oleksid pidanud oma partneritega arutama teisi võimalusi enda tulude ja kasumlikkuse suurendamiseks lähtuvalt win-win põhimõttest.

Näiteks logistikafirma EXEL (Eesti esindaja on Balti Logistika) globaalse lennutranspordi direktori (Global Airfreight Director) Olé Ringheimi hinnangul on lennufirmadel kindlasti üheks tulu tõstmise alternatiiviks lennukite transpordiruumi parem ärakasutamine. Paremat ruumikasutamist võimaldaks efektiivsem infovahetus kaubasaatjate-ekspediitorite ja lennufirmade vahel lennusaadetiste planeerimise etapis. Info olemasolu aitaks lennufirmadel säilitada nii head suhted oma partneritega kui suurendada tänu efektiivsemale ruumikasutusele ka oma tulusid ja kasumlikkust.

Kui aga otsused lähtuvad ainult ühe osapoole huvidest, siis võivad tegelikkuses lennutranspordisektori kui terviku tulud väheneda, sest kliendid võivad kõrgema lennutranspordihinna korral hakata kasutama alternatiivseid transpordiliike, hakata kaupu ostma teiste hankijate käest, kes asuvad geograafiliselt lähemal ja kelle puhul pole vajadust lennutransporti kasutada ning globaalsed ettevõtted võivad paigutada oma (tootmis)üksused maailmas ümber, et vähendada transpordikulusid ning sõltuvust lennufirmade ootamatutest otsustest tulevikus (näiteks eelpoolmainitud 1m3 = 333 kg). Ent sellised muudatused pole pikemas perspektiivis kellelegi kasulikud.

Vaatamata aktiivsele lobby-tööle võib ikkagi kehtima hakata uus mahu ja kaalu suhe. Sellisel juhul hakkavad juhtivad lennuekspediitorid kindlasti avaldama survet lennufirmadele, et saada enda jaoks soodsamaid lennutranspordi põhitariife. Tänu soodsamatele põhitariifidele oleks võimalik ekspediitoritel vähendada klientide jaoks tekkivat hinnatõusu mõju.

Hetkel kuum

Olerexi omanik ehitab kodukülla kümnete miljonitega spaahotelli. “Ta oli nagu konnasilm siin lähedal”

Vaikust armastav ärimees liigutab Eesti ühe suurima firma osaluse salapärasesse Liechtensteini

Võlgades arendaja müüb magusa kinnistu börsifirmale

Freedom24 analüüs: 5 investeerimisstrateegiat kaubandussõdade ja majanduslanguse vastu

Samuti hakkavad ekspediitorid esitama hinnatõusu korral suuremaid nõudmisi lennufirmadele teenuse kvaliteedi osas, eelkõige garanteeritud transpordi- ja saabumisaegadega teenuse saamiseks. Järjest vähem oleks ekspediitorid ja kaubasaatjad nõus leppima olukorraga, kus saadetis ei jõua lennufirmaga kokkulepitud ajaks sihtkohta. Praegu esineb aeg-ajalt olukordi, kus lennufirma on otsustanud lähte- või transiitlennujaamast saadetise hiljem välja saata, mille tõttu võib saadetis jõuda sihtpunkti 1-2 päeva peale väljalubatud aega.

Tegelik hinnatõus ei pruugi siiski olla 20, sest kui saadetise arvestuslik kaal ületab taseme, kus lennufirma tariif muutub soodsamaks (tavaliselt 45 kg, 100 kg, 250 kg, 500 kg), siis väheneb ka ühe kilogrammi transpordimaksumus. Samuti võib ühel kliendil olla nii raskemaid kaupu, mille transpordimaksumus ei muutu, kui kergemaid kaupu, mille transpordimaksumus muutub, mille tulemusena lennutranspordikulude kasv ettevõtte jaoks jääb alla 20.

Vaatamata suuremate lennuekspediitorite võitlusele kliendi huvide eest, peaksid kliendid enda jaoks ette valmistama ka tegevuskavad juhuks, kui mahu ja kaalu suhe ikkagi alates oktoobrist muutub.

Sügisene 20protsendine hinnatõus lennutranspordis pole veel kindel

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid