Suprema: majanduse kasvunumber mõjutab käesoleva aasta prognoosi

Esialgsetel hinnangutel küündis Eesti teise kvartali reaalne majanduskasv 6.5 protsendini aastaarvestuses. See oli Suprema ja konsensuse ootustega võrreldes selgelt suurem number, mis mõjutab mõnevõrra nii käesoleva aasta prognoosi, järelduste tegemist aasta alguse dünaamikast kui ka hinnangut Eesti majanduse lähituleviku arengujoontest.

Kättesaadav informatsioon iseloomustab iseäranis selgelt, et ebakindlates majandustingimustes ja usaldusväärse pikaajalise aegreaga statistika puudumise korral sisaldab väikese avatud majanduse lühiperioodi arengutempo prognoos olulist veakoefitsienti.

Tänaseks avaldatud, piiratud informatsioon Eesti majanduse arengu kohta teises kvartalis kinnitab, et mitmed majandusvaldkonnad ületasid teises kvartalis aasta esimese kolme kuu jooksul täheldatud kasvutemposid. See andis aluse ka esialgsele hinnangule, et teise kvartali kasvutempo saab olema kiirem kui aasta alguses tunnistatud edasiminek. Ometi ei andnud majandussektorite käibetempo mõningane vahe alust oodata majanduse tervikliku lisandväärtuse kasvu niivõrd ulatuslikku erinevust esimeses ja teises kvartalis.

Ehkki detailne info teise kvartali eratarbimise dünaamikast ei ole veel kättesaadav, tundub eratarbimise kasv teises kvartalis võrreldes eelmise kolme kuuga olevat üks olulisemalt paranenud valdkondi kodumaise nõudluse komponentide hulgas. Kui see hinnang on kooskõlas tegelike arengutega, võib üks peamistest eratarbimise oodatust kiiremat kasvu taganud katalüsaatoritest olla krediidituru ? selles kontekstis juba ohtlikult kiire ? kasv.

Samuti hindab Suprema, et avaliku sektori kulutused ning varude kasv oli teises kvartalis suurem kui esialgu oodatud. Varude intensiivsest akumuleerumisest tulenevaid ohte majanduse jätkusuutlikule arengule ning avaliku sektori suurenevate kulutuste negatiivset mõju Eesti välistasakaalule on varem korduvalt kirjeldatud.

Aasta kokkuvõttes ootab Suprema Eesti majanduse reaalkasvuks jätkuvalt 3.9 protsenti. Ehkki teise kvartali koondhinnang tervikuna võiks anda aluse hinnangu tõstmiseks käesoleval aastal, ei ole erinevate komponentide ja seega ka kogu majanduse arenguvõimalusi võimalik hinnata ilma teise kvartali detailsete (ja esimese kvartali täpsustavate) andmete avaldamist. Samuti kannab areng globaalsetel turgudel ja Eesti peamiste välispartnerite juures jätkuvalt olulise ebakindluse märke. Lisaks on tõenäoline teenuste ekspordi tagasihoidlikum areng aasta teisel poolel.

Seepärast hindab Suprema, et ilma välisnõudluse otsustava paranemiseta ei suuda Eesti majanduskasv keskpikas perspektiivis hoida aasta esimesel poolel saavutatud kasvutempot, pigem hakkab sisenõudlusele suunatud areng oluliselt pärssima Eesti jätkusuutlikku arengut. Tänastes tingimustes, kus välisnõudlus ei ole ilmutanud oodatud paranemise märke, võib Eesti sisemajanduse tarbimistempo olla sisenenud ülekuumenemise esmasesse etappi.