Altja külakõrtsi miljonivaade

Juba vähemalt paarkümmend aastat olen unistanud lõunasöögist Altja kõrtsis, aga kunagi pole see õnnestunud. Kord on kõrts avatud ainult suurematel tähtpäevadel, nagu jaanipäev või kalurite päev, kord teenindatakse ainult ettetellitud reisiseltskondi. Viimastel aastatel on kõrts aga juhtunud kas reserveeritud või lihtsalt suletud olema.

Nüüd lõpuks oli kõrts lahti, kohti jätkus ja süüa oli ka. Kui varem on suve lõppedes kõrts harilikult uksed kinni pannud, siis sellest sügisest oodatakse külastajaid esmakordselt ka talvel nädalalõppudel.

Menüü on kohale vääriline ? rahvusköögi hõnguga kala- ja liharoad, lisaks peenemale linnamaitsele kana-riisisööki, veel muidugi õllesuupisteid ja kodukooki. Kalatoitude valik ei olnud küll eriti suur, aga olulisemad kalaliigid olid siiski esindatud, portsjonid suured ja koduse ilmega.

Kõige enam üllatas soe kilu-kartulisalat, 34 krooni, kus peale keedukartuli oli tomatit, sibulat, kuumad kilufileed ja keedumuna. Salati nimega roast jätkus väiksemaks kõhutäieks ja see oli väga maitsev.

Raskematest kõrtsitoitudest proovisime täidisega põrsarulli, 74 krooni. Ülihapud kapsad ja vürtsikas täidis tekitasid maitsjates küll lahkarvamusi, aga need puudutasid ainult nüansi- ja häälestusküsimusi, mitte traditsioonilise sealihaprae põhiolemust. Teise põhiroana proovitud ühepajatoit, 45 krooni, meenutas rohkem paksu suppi ja oli kõrtsiroa kohta juba liiga kodune.

Ka kodujuustusalat ja kirsikook olid täpselt sellised, nagu parematel peredel kodumenüüs.

Pärast mitmeid pettumusi valmistanud lõunaid mõnedes maasöögikohtades, kus peent linnatoitu sügavkülmas seisnud pipstükkidega püütakse järele aimata, oli Altja lihtne ja värske toit südantliigutavalt armas.

Kartul maitses nii, nagu oleks ta alles hommikul vao vahel külitanud, kala ujus veel eile meres ja tomatist õhkus päiksesoojust. Küüslauguleival oli ohtralt ehtsaid küüslaugutükikesi ja isegi kõikjale jõudev Saku Originaal ei suutnud ehedat muljet oluliselt rikkuda.

Sellesuvine lausa vahemereline kliima on loonud head teenimise võimalused kõikidele kohviku- ja restoraniterrassidele ning kõrtsihoovidele. Ka Altja kiigeplatsiäärsed lauad olid einet ja õhkkonda nautivat rahvast tihkelt täis, kusjuures sealne vaade külatänavale ning merele on kinnisvarameeste mõõdus kindlasti vähemalt miljonit dollarit väärt.