Tööõnnetustes hukkus 8 kuuga 22 inimest

Raskeid tööõnnetusi juhtus tööl 578 ning tööteel 290. seega kolmandik tööõnnetustest juhtub tööteel. Eelmise aasta kaheksa kuuga võrreldes on surmajuhtumeid olnud kahe võrra rohkem, raskeid tööõnnetusi tööl 130 võrra rohkem. Raskeid tööõnnetusi tööteel on juurde tulnud 76.

1999. aastaga võrreldes on raskete tööõnnetuste arv tööl kasvanud ligi 2,8 korda, tööteel juhtunud õnnetuste arv aga 3,3 korda.

Augustis oli Eestis 6 surmaga lõppenud tööõnnetust tööl (tööteel ühtegi), raskeid tööõnnetusi tööl 63 ning tööteel 12.

Kaheksa kuuga on kõige rohkem tööõnnetusi juhtunud masinatega töötades: 131 rasket tööõnnetust ning ühel juhul on kaasnenud surm. Kõige rohkem on selliseid tööõnnetusi juhtunud puidusaagide (34 juhtu) ja muude puidutöömasinatega (37) töötamisel. Järgnevad metallitöömasinad (23) ja transportöörid (11).

Kõige sagedamini toimuvad rasked ja surmaga lõppenud tööõnnetused just puidu- ja mööblitööstuses, järgnevad ehitamine ning metallitoodete, masinate ning elektriseadmete valmistamine.

Masinatega töötamisel kaasnenud rasked tööõnnetused moodustavad sel aastal ligi veerandi kõigist sellelaadsetest tööõnnetustest (esimesel poolaastal 21).

Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul on niisuguste tööõnnetuste olulisemateks põhjusteks tehniliste ja mehaaniliste ohutegurite mittearvestamine, töökeskkonnas valitseva ohu mitteteadvustamine (puudub riskianalüüs), ka ei ole koostatud tegevuskava, milles nähtaks ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks, ning puudub töökeskkonna sisekontroll.