Esimeste klasside lapsele sobib hästi lihtsamat sorti kirjutuslaud, millel oleksid raamatute-vihikute paigutamiseks mõned sahtlid. Soovitavalt võiks neid olla kolm kuni neli tükki.
Sellises eas lauakasutajale on olulisim, et lauaplaat mahutaks piisavalt palju asju, segamata seejuures kirjutamist. Sügavuti peaks üldjuhul lauaplaadile ära mahtuma korraga kaks lahtist vihikut.
Hooldamise seisukohast tuleks valida sellise viimistlusega laud, mida oleks võimalik kõiksugustest kriipsudest lihtsa vaevaga puhastada. Sellised on melamiin-, spoon- ja PVC-kattega lauad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täispuidust lauaplaadile tuleks kirjutamise ajaks paberi alla asetada kirjutamisalus, sest lauaplaat n-ö salvestab kõik sügavamad jooned.
Veidi vanemad lapsed tahavad lisaks sahtlite tavapärasele kasutamisele sinna ka ühtteist peita, seega oleks hea, kui vähemalt üks sahtel oleks lukustatav. Ühe võimalusena võib laua kõrvale osta ka eraldi sahtliboksi, mille sahtlid käiksid lukku.
Edasine vajadus on juba arvuti lauale paigutamine. Selleks võib kasutada nii sirget kui ka nurgalauda. Nurgalaua eelis on see, et monitori saab paigutada nurka, mis võimaldab lauapealset pinda paremini ära kasutada, eelkõige tuleb aga lähtuda ikka kasutada olevast ruumist toas.
Alati tasuks enne arvutilaua ostmist järele uurida, kui palju ruumi võtab monitor sügavuti, et ei tekiks olukorda, kus monitori ette ei jää piisavalt vaba ruumi.
Kui laud peaks võimaldama ka lauapealse riiuli paigaldamist, siis tuleks teada veel monitori kõrgust ja laiust.
Harilikult sisaldab arvutilaud ka klaviatuurialust, kuid mitte alati. Seetõttu tasub küsida võimaluse kohta seda hiljem juurde soetada.
Laual tuleb leida veel ka koht arvuti korpuse horisontaalseks või vertikaalseks paigutamiseks. Kui selleks pole eraldi kohta ette nähtud, siis on võimalik osta erinevaid arvutihoidikuid.
Peale selle tuleb arvestada, kas lauale mahuvad printer, kõlarid, telefon, vajadusel ka skanner, koopiamasin või muud olulised asjad.
Autor: Aivo Agu