Merilin Varsamaa: tervisetehnoloogia arendamine vajab püsivaid lahendusi
Miks jääb üks strateegilisemaid valdkondi – tervisetehnoloogiad – sageli ilma järjepidevast riiklikust toest, küsib teadus- ja ärilinnak Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht Merilin Varsamaa.
Eestis tehakse maailmatasemel teadust, ent sageli jääb puudu sillast ettevõtlusesse, kirjutab Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht Merilin Varsamaa.
Foto: Erakogu
Viimased 10 aastat on olnud Eesti tervisetehnoloogia sektoris pöördelised – oleme näinud kümneid ideid saamas reaalseteks toodeteks-teenusteks, mitu neist rahvusvahelise mõjuga. Ent vaatamata edulugudele vajab Eesti tugevamat ja teadlikumat tugistruktuuri tervisetehnoloogia ettevõtetele. Mitte ainult rahastust, vaid ka pika vaatega poliitikat, teaduse ja ettevõtluse tõelist lõimimist ning paindlikku koostööd avaliku sektoriga.
Eesti ülikoolidel on suur potentsiaal aidata senisest rohkem kaasa majanduse arengule, ent mitu tegurit takistavad seda, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.
Selleks, et kasvatada edukat tervisetehnoloogia iduettevõtet või koguni ükssarvikut, tuleb ökosüsteemis peituvad jõud ühendada, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonna juht Merilin Varsamaa.
IT-ettevõtjad on mures, et riik kahjustab IT-majade arendamise kaudu nende konkurentsivõimet. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ehk TEHIKu kohta märkis sotsiaalminister Karmen Joller, et märgata tuleb ka häid asju.
Ettevõtte autopark on märksa enam kui lihtsalt kulurida raamatupidamises. See mõjutab lisaks kuludele töötajate mugavust ja üha enam ka ettevõtte mainet. CO2 jalajälg on muutumas üheks oluliseks mõõdikuks, mille järgi hinnatakse, kui vastutustundlikult ja targalt ettevõte oma ressursse juhib.