EE: Sotsiaalministeerium kardab krahhi

Eesti Ekspressi käes on sotsiaalministeeriumi siseseks kasutamiseks koostatud meediaplaan. See õpetab ametnikele, kuidas värsket ravikindlustusseadust esitleda avalikkusele nii, et selle nõrkused silma ei paistaks.

Ministeerium on seaduse probleemidest hästi teadlik. Kuna ravimite piirhindu ja hinnakokkuleppeid puudutavad määrused jõustuvad alles kuu aega pärast seaduse vastuvõtmist, 1. novembril, siis võib ajakirjandus ministeeriumi süüdistada seadusandliku vaakumi tekitamises. 'Olukorda võib ära kasutada Haigekassa,' seisab ringkirjas.

Seaduse sujuvat kasutuselevõttu takistab mitme rakendusakti puudumine, mis tegeliku jõustumise edasi lükkab. Nii piirhindu kui ka hinnakokkuleppeid ravimitootjatega puudutavad määrused jõustuvad alles 1. novembril ehk kuu aega seadusest hiljem.

Kõige nutusem on olukord nn haiguste ja ravimite nimekirjaga, kus haigekassa kogu summa või osa kinni kuludest maksab. Haiguste nimekiri lükati sel teisipäeval päevakorravälise punktina valitsusest läbi, ehkki ühtki viidet sellele varem valitsuse päevakorrast ei leidnud. Teist nimekirja, milles loetletakse üles tuhanded soodusravimid, alles tehakse.

Seaduse jõustumise puhul on sotsiaalministeeriumi avalike suhete büroo juht Sigrid Tappo koostanud kaheleheküljelise ringkirja, kuidas meediaga tohib suhelda. See läks neljale teemaga tegelevale ministeeriumi ametnikule.

Meediaplaan loeb nimepidi üles need ametnikud, kes üldse seadusest kõnelda tohivad. Seejärel mainitakse teemasid, mille käsitlemine võib avalikkuse välja vihastada, sest need riivavad otse patsientide rahakotti. Et vältida pahameelt, tuleb karta Maalehte ja kõiki Eesti kohalike lehti, kes ministeeriumi ametnike arvates on 'pahased mistahes kallinemise peale'.

Iseäranis ohtlik on suhelda kolme ajakirjanikuga. Need on Heidit Kaio Äripäevast ja Tiina Joosu-Palu ning Andrei Hvostov Eesti Ekspressist. 'Ajalugu näitab, et kui Haigekassale miski ei meeldi, siis laks tuleb just neilt,' teatab ministeerium oma ametnikele.