Kallas esitas parlamendile järgmise aasta riigieelarve eelnõu

Järgmise aasta eelarve maht on üle 38 miljardi krooni, millest 1,8 miljardit krooni moodustab välisabi, mis on esimest korda arvatud riigieelarve osaks seoses muutunud eelarvemetoodikaga.

Järgmise aasta riigieelarves moodustavad suurima kulude kasvu kulutused Riigikogule ning sotsiaal- ja haridusvaldkondadele.

Tõusevad haridustöötajate palgad ning aprillis suurenevad pensionid 130?150 krooni võrra. Valdkonniti on kõige suurem eelarve kasv seotud kulutustega Riigikogule. ?See on valimistega kaasas käiv. Osa Riigikogu liikmeid läheb pensionile,? ütles rahandusminister Harri Õunapuu varem Äripäevale.

Suurima kulu ja suurima juurdekasvu moodustab riigieelarves sotsiaalvaldkond, mille maht kasvab võrreldes tänavusega 8,8 ehk 1,4 miljardit krooni, seda peamiselt riikliku pensionikindlustuse eelarve ja ravikindlustuse eelarve kulude kasvu tõttu.

Põllumajandusvaldkonna eelarve mahu suurenemine 13,8 tuleneb peamiselt ministeeriumi allasutuste tegevuskulude suurendamisest seoses välisprojektide kaasfinantseerimise kohustuse kasvuga, uurimis- ja arendustööde mahu kasvuga ja ettevalmistustega Euroopa Liiduga liitumiseks.

10,2 suurenevad järgmise aasta riigieelarves kulutused kultuurivaldkonnale.

Omavalitsuste toetusfondi maht suureneb järgmisel aastal 15,4.

Kevadel valitsusasutustele 2003. a eelarve koostamiseks piirnorme seades lähtus rahandusministeerium põhimõttest, et kõigi valdkondade kulud peavad jääma vähemalt sama suureks kui tänavu. Seoses juulis avalikustatud uue majandusprognoosiga tõsteti enamike ministeeriumide eelarvemaht läbirääkimiste käigus üle esialgsete piirnormide, teatas rahandusministeerium.

Rahandusministeerium näeb majanduse nominaalkasvuna tuleval aastal 9,8 protsenti.

Autor: ÄP