Põllumaa müügipiirang

Valitsuse plaan piirata põllumaa müüki mittepõllumeestele on absurdne ning turgu moonutav, samas ei lahenda see midagi. Iga seaduse väljatöötamine on kellegi huvides. Mõnede seaduste taga olevad huvigrupid jäävad aga mõistatuseks. Et põllumaa müügi piiramisest saavad ainukesena kasu variisikud, tuleb tunnistada variisikute tugevat lobi praeguse valitsuse juures.

Esiteks tekib küsimus, kust tõmmatakse piir, mille alusel hakatakse ?sobivaid ostjaid? valima. On mõistetamatu, et näiteks linna sisse kirjutatud inimene ei saa üle 10 hektari maad osta. Küsitavad on nõudmised haridusele, varasema põlluharimise kogemusele ja edukusele. Isegi kui piir tõmmata, ei ole garanteeritud huviliste kõrvalejäämine, sest osta on võimalik ka läbi variisiku. Seni pole veel mingid piirangud eesmärki saavutanud. Iseäranis totter on anda maavanemale õigus teha erandeid. See muudab olukorra korruptsiooniohtlikuks. Milleks siis üldse tingimused? Kas see, millele maavanem läbi sõrmede vaatab, on tema enda või partei otsustada? Ilmselt otsustavad seda ikkagi teised isikud. Kõrgete ametnike korruptsiooniga tegelev kaitsepolitsei peaks hoolikalt jälgima, kuidas maavanema jutul käijad võistlevad, kes on suurem põllumees.

Et asja jaburusest täielikult aru saada, tuleb tõmmata paralleele. Ka linnakortereid ostetakse investeerimiseks. Ja kuna hinnad tõusevad, siis on oht, et ka linnainimene peab oma eluaseme investoritelt kalli raha eest ostma. Milline ülekohus! Järelikult peaks ka linnakorterite müük käima läbi linnapea ning näiteks Tallinnas otsustaks Edgar Savisaar isiklikult, kes on investor, kes mitte.

Iseenesest on seaduseloojate eesmärk üllas. Kahjuks on plaan siiski läbimõtlematu. Esiteks ei peata see kiiret maa hinna tõusu, mille eest põllumajandusministeeriumi ametnikud maameest säästa püüavad. Äri läheb oma rada pidi edasi ja kõik, kes tahavad, saavad lõpuks oma maatüki ikkagi kätte. Kusjuures variisiku kasutamine suurendab tehingukulusid ja mõjutab seega ka lõpphinda.

Autor: Rein Pütsepp