Astmelise asemel 20protsendiline tulumaks

11.09. ÄPs avaldas Tõnis Palts kartust, et Eestis võib kehtima hakata astmeliselt kasvav tulumaks (vt. Progresseeruv tulumaks viib haritud rahva Eestist ). Tõnis Palts, ära karda, astmelist tulumaksu ei tule. Erinevalt 1998. aastast on 2002. aastal tööpuudus vähenemas, majanduskasv püsivalt kiire, investeeringud Eestisse kõrged ning üldine rahulolu riigi ja valitsusega parem kui lähiajaloos varem. Astmeliselt kasvavaks tulumaksuks puudub sotsiaalne tellimus.

Palts ründab peaminister Siim Kallast, et see ?toimuvat pealt vaatab?. Tõnis Palts, kas Eestis kehtib astmeline tulumaks või on kuidagigi tõsiselt räägitud koalitsiooni või ministeeriumi poolt astmelisest tulumaksust? Kas sa oled kehtivat koalitsioonilepingut lugenud? Kas keegi Reformierakonnast on kuidagi viidanud, et astmeline tulumaks oleks võimalik?

Kinnitan, Reformierakond jääb alatiseks äärmiselt selgelt astmelise tulumaksu vastu. Samas, kas polnud see mitte Res Publica juhatuse liige Hindrek Meri, kes mainis sinu kodukandis Saaremaal astmeliselt kasvava tulumaksu võimalikkust. Kas mitte ühendus või liikumine, kuhu sina, Tõnis Palts, kuulud, ei püüa olla hoolivalt konservatiivne? Keegi ei tea, mida see tähendab.

Äripäeva raamatu ?Raha ja vabadus? esitlusel toimunud maksudebatil jäi enamik erakondi pigem seda meelt, et maksukoormust tuleb alandada, kui et seda tuleks tõsta või astmestada. Enamik mõtlevaid erakondade juhtivaid liikmeid teavad, et astmeline tulumaks tooks Eestile kaasa rohkem häda kui õnne, ning kasutavad seda teemat vaid esinemiseks ning imago kujundamiseks.

On ju selge, et astmelise tulumaksuga ei kaasne mingeid olulisi sotsiaalseid või majanduslikke muutusi. Tööpuudus on kõrge Saksamaal ning madal Suurbritannias, mõlemas riigis on astmeline tulumaks. Samuti on tõsiselt mõtlevatele inimestele selge, et kogu maailm liigub astmete vähendamise ja astmete ühtlustamise poole. Miks peaks meie liikuma vastassuunas?

20 tulumaksu alandab just palgatöötajate maksukoormust. Kahe lapsega üksikvanema puhul on Eestis tegelik maksukoormus 43,58, millega Eesti on 30 arenenud tööstusriigi seas esikohal. Üksikisiku näite puhul on Eesti 50,45ga teisel kohal pärast Taanit. Need peaks olema reaalsed numbrid, mis peaks ajendama reaalsetele poliitilistele sammudele.

Tuleviku-uuringute instituut ütleb, et kuna üksikisiku maksutase on nii kõrge, ei too majanduskasv ja välisinvesteeringud kaasa tööhõive kasvu nagu teistes riikides, kus tööjõu maksustamine on madalam. Sotsiaalmaksu kärpimine on väga keeruline, et mitte öelda võimatu. Seega tuleks alandada üksikisiku tulumaksu, et enam inimesi saaks tööd ja palka. Reformierakond on juba 2001. a alguses välja käinud 20-lise üksikisiku tulumaksu idee.

Kõrge üksikisiku maksukoormus ajendab inimesi töötama mustalt ning sellest probleemist ei saada ka arenenumates riikides muidu üle, kui tuleb alandada maksumäära. Tööjõu kõrge maksutase suurendab ettevõtjate huvi investeerida töökohtade automatiseerimisse, mis tähendab potentsiaalsete töökohtade kadu. Järeldus lihtne ? tuleb alandada üksikisiku maksukoormust.

Reformierakond pole kunagi väitnud, et tulumaksu alandamisega peaksime tõstma käibemaksu. 6 võrra tulumaksu kärpimine on ühtaegu mitte liiga väike, et majandusele mitte mõju omada, ja mitte liiga suur, et võtta riigi rahandusele risk. Väär on väide, et tulumaksu alandamine muudaks rikkamaid rikkamaks ja vaesemaid vaesemaks. Erinevused omandi väärtuse vahel on kordades suuremad kui sissetulekute vahel. Rahva sotsiaalset närvi ei ärrita fakt kellegi sissetulekust, vaid ebaõiglaselt toimiv õigussüsteem.

20-liselt tulumaksult ei tasu loota revolutsiooni või kõikide hädade lõppu. Ka investeeringute tulumaksust vabastamine ei toonud taevast maale, kuid see tõi Eestisse püsivalt kõrge majanduskasvu, omamaise põhikapitali kiire kasvu ning kindlustunde tuleviku suhtes.

Madalam tulumaks aga tähendab kõikide eestlaste heaolu kasvu, riigi toimimise tõhusamaks muutmist ning seeläbi meie rahvuse jõudsat arengut. Kui on tagatud tingimused, kus kõik inimesed saavad ise enda heaolu eest hoolitseda, küll hoolitsevad eestlased ka järelkasvu eest. Poliitikud ei pea ütlema, millal, kui palju ja kellele sünnitada.