Toote areng toimub ettevaatlikult

Sortimendi laienemine on toimunud katse-eksituse meetodil ning aeg-ajalt on tulnud ette ka tagasilööke. Nii on tänaseks lõppenud puidust aiamööbli tootmine, samuti ei leidnud turgu puukorv. Miks osa tooteid müüb ja osa mitte, ei oska väikefirma juht öelda.

Toodete disainist rääkides väidab Ella, et ise ei mõtle Talumaa midagi välja ja tooteid disainides minnakse teadlikult jäljendamise teed, kasutades vanu eeskujusid. Praegu ei mõtle firmajuht niivõrd sortimendi laiendamisele, kuivõrd sellele, kuidas toota olemasolevaid tooteid rohkem.

Firma kasvu pärsivad tööjõuprobleemid: juhi sõnul sepatööga kiiresti rikkaks ei saa ning omad piirangud seab ka asukoht saarel. Viimane tekitab veel ühe spetsiifilise probleemi: kauba vedu mandrile on kulukas.

Tartu firma OÜ Nari-Puit on tänaseks tegutsenud 11 aastat. Kooperatiivist välja kasvanud firmas on 16 töötajat ning algusest peale on tegeletud puitasjade valmistamisega. Esimene toode oli nari (millest ka firma nimi). Nüüdseks valmistatakse diivanilaudu seeriatootmises ning uksi-aknaid tellimustööna.

Diivanilaudade tootmine algas tegevdirektor Ülari Orase sõnul juhuslikult: üks inimene tellis oma kavandi järgi diivanilaua ning mõne aja pärast samasuguse. Et tal polnud võimalik seda ära viia, sai see viidud kauplusesse, ning müügitöö saigi alguse. Praegu müüb ettevõte umbes 150 diivanilauda kuus. Igal aastal on lisandunud üks uus mudel.

Disaineri abi uute mudelite väljatöötamisel ei ole kasutatud: ühel poolt oleks see väikesele firmale liiga kallis ning teisalt ei ole firma juhtkond kindel, et selline mudel müüks. Toote arendamisel kasutatakse pigem oma kogemust, välismaistest mööbliajakirjadest pärit trende ning tagasisidet tarbijatelt (müüjate kaudu). Uus toode ei ole tavaliselt kusagilt täpselt maha kopeeritud. Vahel võib olla 3?4 eeskuju, millest tekib uus toode.

Miks osa diivanilaudu müüb paremini ja osa halvemini, ei oska Oras põhjendada. Ühes on ta kindel: kõige paremini läheb disainilt hästi lihtne, keskmises hinnaklassis mudel. Vastupidiselt välismaal moes olevale sinisele domineerivad Eesti turul pöök ja kirss. Firmas on tähele pandud, et kõige vanema mudeli käekäik varieerub: on perioode, kus ei soovita seda üldse, ning siis hakatakse taas tellima, mistõttu on laud ikka veel tootmises.

Orase kinnitusel meeldiks neilegi enam tootearendusega tegelda. Paraku on tellimusi sedavõrd palju, et jõuab tegeleda vaid tellimuste täitmisega. Laienemist takistab taas tööjõuprobleem: laudade lihvimine on rutiinne käsitöö, mis tavaliselt meestele vastumeelne ning sellest suur kaadri voolavus. Ka on puudus väljaõppinud oskustöölistest: koolitanud 3?4 kuuga välja uue töömehe, peab see ennast lõpuks heaks spetsialistiks ning liigub uutele jahimaadele. Teise probleemina nimetab Oras n-ö turu solkimist: tehakse järele väliselt samasugune diivanilaud ning pakutakse sama nime all ? loomulikult odavamalt ? Nari-Puidu poolt sissetöötatud turule.