• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 30.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toote areng toimub ettevaatlikult

Kolm alla 50 töötajaga firma juhti rääkisid oma kogemusele toetudes tootearendusest. Kõik firmad tegelevad nii seeriatootmise kui ka eritellimustega. Samuti turustavad firmad oma tooteid üle Eesti paiknevates majapidamistarvete ning mööblikauplustes. Peamiselt toodetakse Eestisse, kuid kõigil on ka välismaised müügikogemused.
Saaremaa firma OÜ Talumaa juhi Andres Ella sõnul alustas ettevõte 1997. a köögiviljakasvatusega. Et põllumajandus talveperioodiks soiku jääb, hakati peagi otsima uusi ideid.
Poes ringi vaadates pani Ella tähele, et müügil ei ole ahjuroope, ning otsustas proovida neid valmistada ja turustada. Nii saigi õnnestunud äriideest kolm aastat tagasi alguse sepatöödega tegelemine. Tänaseks töötab firmas 7 inimest ja välja on töötatud lai sortiment erinevaid tooteid tuhalabidast uksehingedeni välja.
Sortimendi laienemine on toimunud katse-eksituse meetodil ning aeg-ajalt on tulnud ette ka tagasilööke. Nii on tänaseks lõppenud puidust aiamööbli tootmine, samuti ei leidnud turgu puukorv. Miks osa tooteid müüb ja osa mitte, ei oska väikefirma juht öelda.
Toodete disainist rääkides väidab Ella, et ise ei mõtle Talumaa midagi välja ja tooteid disainides minnakse teadlikult jäljendamise teed, kasutades vanu eeskujusid. Praegu ei mõtle firmajuht niivõrd sortimendi laiendamisele, kuivõrd sellele, kuidas toota olemasolevaid tooteid rohkem.
Firma kasvu pärsivad tööjõuprobleemid: juhi sõnul sepatööga kiiresti rikkaks ei saa ning omad piirangud seab ka asukoht saarel. Viimane tekitab veel ühe spetsiifilise probleemi: kauba vedu mandrile on kulukas.
Tartu firma OÜ Nari-Puit on tänaseks tegutsenud 11 aastat. Kooperatiivist välja kasvanud firmas on 16 töötajat ning algusest peale on tegeletud puitasjade valmistamisega. Esimene toode oli nari (millest ka firma nimi). Nüüdseks valmistatakse diivanilaudu seeriatootmises ning uksi-aknaid tellimustööna.
Diivanilaudade tootmine algas tegevdirektor Ülari Orase sõnul juhuslikult: üks inimene tellis oma kavandi järgi diivanilaua ning mõne aja pärast samasuguse. Et tal polnud võimalik seda ära viia, sai see viidud kauplusesse, ning müügitöö saigi alguse. Praegu müüb ettevõte umbes 150 diivanilauda kuus. Igal aastal on lisandunud üks uus mudel.
Disaineri abi uute mudelite väljatöötamisel ei ole kasutatud: ühel poolt oleks see väikesele firmale liiga kallis ning teisalt ei ole firma juhtkond kindel, et selline mudel müüks. Toote arendamisel kasutatakse pigem oma kogemust, välismaistest mööbliajakirjadest pärit trende ning tagasisidet tarbijatelt (müüjate kaudu). Uus toode ei ole tavaliselt kusagilt täpselt maha kopeeritud. Vahel võib olla 3?4 eeskuju, millest tekib uus toode.
Miks osa diivanilaudu müüb paremini ja osa halvemini, ei oska Oras põhjendada. Ühes on ta kindel: kõige paremini läheb disainilt hästi lihtne, keskmises hinnaklassis mudel. Vastupidiselt välismaal moes olevale sinisele domineerivad Eesti turul pöök ja kirss. Firmas on tähele pandud, et kõige vanema mudeli käekäik varieerub: on perioode, kus ei soovita seda üldse, ning siis hakatakse taas tellima, mistõttu on laud ikka veel tootmises.
Orase kinnitusel meeldiks neilegi enam tootearendusega tegelda. Paraku on tellimusi sedavõrd palju, et jõuab tegeleda vaid tellimuste täitmisega. Laienemist takistab taas tööjõuprobleem: laudade lihvimine on rutiinne käsitöö, mis tavaliselt meestele vastumeelne ning sellest suur kaadri voolavus. Ka on puudus väljaõppinud oskustöölistest: koolitanud 3?4 kuuga välja uue töömehe, peab see ennast lõpuks heaks spetsialistiks ning liigub uutele jahimaadele. Teise probleemina nimetab Oras n-ö turu solkimist: tehakse järele väliselt samasugune diivanilaud ning pakutakse sama nime all ? loomulikult odavamalt ? Nari-Puidu poolt sissetöötatud turule.
AS Võru EMPAK on välja kasvanud Eesti Taara Võru baasist 1991. a. Firma direktori Ats Ago sõnul on Võru EMPAKil kaks peamist suunda: ehitusmaterjalide müük ja pehme mööbli tootmine. Ettevõttes töötab 48 inimest, kellest tootmisega on seotud ligi 20.
Et ettevõttes tegeleti enne erastamist taara valmistamisega, olid olemas seadmed, mis lubasid toota puitkarkasse pehmele mööblile. Algselt valmistatigi neid vaid Soome turu tarbeks.
1995. a oli firma juba nii palju arenenud, et suutis ise pehmet mööblit valmistada ning orienteerus ümber Eesti turule. Praegu toodetakse ca 120 mööblikomplekti kuus ning seeriatootmises on kümmekond mudelit.
Sarnaselt eelmise firmaga ei kasuta Võru EMPAK disaineri teenust ? mudelid baseeruvad välismaistel eeskujudel ning on ümber kujundatud vastavalt kohalikele oludele. Uusi mudeleid püüab firma kavandada turu nõudlusest lähtudes ? siinkohal on oluline tagasiside müüjatelt ning suur kasu on ka oma kauplusest. Samas nendib Ago, et kõige enam müüb tuntud klassikalise kujuga mudel Spencer, mille oleks juba tootmisest maha võtnud, kui nõudlus nii suur ei oleks.
Eelmiste firmadega sarnaselt mainib Ago, et uute mudelitega võiks tegeleda enam, kuid seda takistab probleem tööjõuga: väga raske on leida Võrus korralikke töömehi isegi (kohalikku tausta arvestades) kõrge palgataseme juures.
Nagu firma Nari-Puit sõdib ka Võru EMPAK põrandaaluste konkurentidega. Juhi arvates peaks enam kui Hiina piraatidega võitlema Eesti omadega: pehmet mööblit tehakse järele ning üritatakse ? vahel ka õnnestunult ? seda siis sama nime all kauplustele odavamalt maha müüa. Kord toodi selline mujal toodetud diivan Võru EMPAKi tagasi ning selle lahtivõtmisel selgus, et diivan ei olegi nende tehtud: kasutatud oli ebakvaliteetseid materjale ning vale konstruktsiooni. q
Autor: Õnne Pärl

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele