Viktoria Korpan • 30 september 2002

61% Eesti täiskasvanud elanikkonnast ei kasuta Internetti

61% Eesti täiskasvanud elanikkonnast ei kasuta internetti, selgus ASi Emor uuringust.

Kolmandik interneti mittekasutajatest soovib veebi kasutada, kuid probleemiks on oskuste ning ligipääsu puudumine, teatas Emor.

Täna esitleti välisministeeriumi saalis uurimust 'Digitaalne lõhe Eestis ja selle ületamise võimalused'. Kui seni on digitaalset lõhet käsitledes peetud silmas eelkõige selle majanduslikke aspekte, siis antud uurimus keskendus sotsiaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele.

Analüüs korraldati Avatud Eesti Fondi (AEF), Riigikantselei ja Vaata Maailma Sihtasutuse eestvõttel. Selle viisid läbi uuringufirma Emor ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS. Analüüs vaatles põhjalikumalt just põhjuseid, miks internetti mitte kasutavad elanikud seda ei kasuta.

Uuringust selgub, et kolmandik praegustest mittekasutajatest mõistavad küll interneti võimalusi ja sooviksid seda kasutada, kuid piiravaks teguriks on oskuste ja ligipääsu puudumine. 2/3 mittekasutajatest (40% täiskasvanud elanikkonnast) ei teadvusta internetti kui kasulikku ja huvipakkuvat vahendit, nende jaoks on vaja praktilisi teenuseid ning põhjalikku selgitustööd.

Nimetatud grupp inimesi on sõltuv rutiinist ning oma väljakujunenud harjumustest - internetti kui uut infohanke- ning asjaajamiskanalit on neil raske omaks võtta.

Uuringus jõuti mitme huvitava järelduseni. Nimelt usuvad inimesed, et internetipangaga kui korralikult välja arendatud veebiteenusega on võimalik iseseisvalt asju ajada. Samas, avaliku sektori teenuste puhul ollakse kindlad, et palju sõltub konkreetse ametniku suvast ja üksnes elektrooniliselt hakkama ei saa. Järelikult, kui avalik sektor suudaks oma teenuseid erasektori eeskujul täies ulatuses veebipõhisena pakkuda, suureneks tema usaldusväärsus ja väheneksid negatiivsed hinnangud.

Seniste teenuseosutajate tööle on tunnustuseks asjaolu, et internetti vähe kasutavad inimesed ei pea turvalisust internetikeskkonnas probleemiks. Uutest potentsiaalsetest internetiteenustest tõid praegused mittekasutajad välja mitmed tervishoiuvaldkonda puudutavad teenused, mis motiveeriks neid kindlasti internetti kasutama.

Uuringu tulemuste põhjal koostasid Praxis ja Emor nii praktilisi kui ka poliitikaalaseid soovitusi, mis on ära toodud uuringu lõpparuandes.

Uuringu viisid läbi Emor ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS jaanuarist juulini 2002. Uuringu tellisid ja rahastasid Avatud Eesti Fond, Vaata Maailma Sihtasutus ja Riigikantselei. Kaasfinantseerijateks olid Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank (IBRD) ning Avatud Ühiskonna Instituut Budapestis (OSI Budapest).

Uuringu tulemused on kõigile vabaks kasutamiseks avaldatud täismahus nii eesti, inglise kui ka vene keeles, lugeda võib <#siit=http://www.oef.org.ee/>.

Hetkel kuum