Põllumehed, kujutage ette järgmist olukorda: on leiutatud uued looduslikul kütusel töötavad väga ökonoomsed traktorimootorid. Te tahate neid kasutusele võtta. Ent riik nõuab teilt uue tehnoloogia kasutuselevõtmise õiguse eest 50 miljonit krooni. Ei kujuta ette? Vist mitte.
Kui eelmine valitsus oleks sisse seadnud ?uue traktori maksu?, siis küllap oleks tänane majandusminister kutsunud põllumehi ja traktoriste üles end Toompea lossi platsil põlema panema. Ent põllumeestele makstakse peale uue tehnoloogia kasutuselevõtmise eest, sest see tundub loogiline olevat.
Hoopis teine olukord valitseb tehnoloogiasektoris. Telekommunikatsioonifirmad tahavad võtta kasutusele mobiilside uue põlvkonna, nn UMTSi. Oleks loogiline, et kui põllumeestele makstakse uue tehnika soetamise eest peale, siis peaks seda tehtama ka EMT-le, TELE2-le ja Radiolinjale.
Õigupoolest oleks kommunikatsioonifirmade toetamine veelgi õigustatum kui põllumeeste toetamine, sest tegemist on uue tehnoloogia sektoriga. Kommunikatsioonita pole tänapäeva ühiskonda, ning pädev ja arenenud telekommunikatsioonivõrk mõjub nii iga inimese elule kui ka majandusele ergutava süstina.
Sellest, milleks on vaja internetti, telefoni, mobiilsidet, e-posti ja muid kaasaegse elu tillukesi edasiviijaid, saavad lapsed aru juba kolmandas-neljandas klassis. Mõni aasta hiljem tuleb ka arusaamine, et see kõik ei ole vaid suhtlemiseks ja isiklikuks mugavuseks, vaid selleks, et maailma tempo ja arenguga kaasas püsida.
Kahjuks tundub, et sellest ei saa aru meie valitsus ja majandusministeerium. On ju selge, et need 200 miljonit krooni, mis tahetakse liita UMTSi litsentside hinnale, tõstavad oluliselt telefoniteenuse enda hinda lõpptarbijale ning samal ajal vähendavad teenuse kasutamist ehk kommunikatsiooni.
On meie armas peaminister alles kavalpea! Peale maksuameti on ta ka telefonifirmad klientide käest maksu koguma pannud. Valitsus on nagu see terane firma, kes reklaamib tüdrukuid läbi teleka: küsida võib kõike! Ütleksin pigem ? küsima peab kõigilt! Iga minuti pealt kukub ikka osa valitsusele.
Välja tahetakse anda neli uue põlvkonna litsentsi. Kõik need neli firmat peavad lisaks litsentsi hinnale investeerima igaüks vähemalt pool miljardit võrgu väljaehitamiseks. See tähendab vähemalt 2 miljardit, mis läheb peamiselt seadmete impordile.
Kas rahandusminister on mõelnud, kuidas see mõjub väliskaubanduse bilansile? Isegi Maali saab aru, et mitte positiivselt. Valitsus peaks tegelema sellega, kuidas sundida nelja operaatorit rajama ühist UMTS-võrku, mitte sellega, kuidas Eesti arengule dünamot panna. Rootsis on kaks operaatorit suutnud isekeskis kokku leppida, et luuakse ühine infrastruktuur. Ühine võrk annaks Eesti majandusele vähemalt 2 KUMU (1 KUMU = 1 kunstimuuseum = 1 mld kr) edu konkureerivate välismajanduste ees.
Aga praegu ootan ma hirmuga päeva, mil firmade juhid Peep Aaviksoo, Sami Seppänen ja Üllar Jaaksoo lähevad lossiplatsile ja alustavad näljastreiki. Muidu meie lugupeetud peaministrile ja majandusministrile vist küll majandusloogika kohale ei jõua.