Maailmamajanduse kasvuprognoos ja Eesti olulisemad eksporditurud

Eesti on väheseid riike, mille väliskaubanduse maht on suurem kui riigis toodetud kaupade ja teenuste maht kokku. 2001. aastal ulatus Eesti väliskaubanduse käive (põhikaubandussüsteemi järgi) 133 miljardi kroonini, millest ekspordi osakaal oli 44 (57,9 miljardit krooni). Eesti ekspordipartneritest on esikohal Skandinaavia riigid Soome ja Rootsi, samuti on esikümnes Balti riigid ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 2001. a kokkuvõttes 69 (2001. a 77), SRÜ riikide osatähtsus 4 (2000. a samuti 4).

Maailmamajanduse kasvuväljavaated on süngestunud. Saksamaa, maailma suuruselt kolmas majandusruum, kasvas teises kvartalis vaid 1, USA majandus kasvas samal ajavahemikul 1,1, Jaapani majandus ei kasvanud üldse. Väheseid helgeid kohti maailmakaardil on Aasia.

Aktsiaturgudel valitseb pessimism, kogu maailmas otsib kapital madalama riskiga investeerimisvõimalusi. Euroopa eratarbimine kiratseb, eksporti pärsib USA turu nõrkus ja euro tugevnemine. Jaapani eksportijad on samuti hädas tugeva valuutaga ning eratarbijad on endiselt kulutamisega ettevaatlikud. Nafta hind, mis tavaliselt majanduskonjunktuuri nõrgenedes alla tuleb, kõigub Iraagi rünnaku mõjusid kartes 30 dollari piiril barrelist.

Euroopa Liit, eurotsoon

Lõviosa Eesti ekspordist, 69, läheb Euroopa Liitu, kus majanduskasvu toibumine on jäänud loodetust aeglasemaks. Kuni suveni oli pilt hea, kuid sügisel tuli tõdeda, et väljavaated ei ole head ning pööret paremusele on kõige varem oodata 2003. a alguses. Aktsiaturgude langus koos tööpuuduse kasvuga õõnestab tarbijate kindlustunnet. Euro tugevnemine on vähendanud eurotsooni ekspordi konkurentsivõimet. Veel raskemaks tegid olukorra suvised üleujutused.

Arvatakse, et eurotsooni kasv tuleb tänavu madalaim alates euro käibeletulekust 1999. a alguses.

Soome

Eesti suurim ekspordipartner on Soome, kuhu läinud aastal siirdus 33,9 Eesti ekspordist. Septembri alguses alandas Nordea kevadist prognoosi poole protsendipunkti võrra, selleks aastaks 1,5 ja tulevaks aastaks 3,5 protsendile. Tõus venib panga hinnangul pikemale, kui arvati, ning kasv ei hoogustu enne 2003. a. Soome rahandusministeeriumi hinnangul on majanduskasv tuleval aastal umbes 3, kuid selle eelduseks on maailmamajanduse toibumine.

Rootsi

Rootsi on üle saanud läinud aasta langusest. Rootsi konjunktuuriinstituut (KI) tõstis septembris Rootsi tänavust SKT prognoosi 1,7 protsendilt 1,9 protsendile, Nordea pank 1,6 protsendilt samuti 1,9 protsendile. Ajavahemikus 2003?2004 kasvab Rootsi majandus Nordea hinnangul 2,6 tempos. Rootsi ettevõtjate konföderatsioon Svenskt Näringsliv ennustab selleks aastaks varasema 1,4 asemel 1,5 ning edaspidiseks mõõdukat, kuid stabiilset kasvu. OECD juuniprognoos on 2,1 majanduskasv sel ja 3,2 kasv tuleval aastal.

Balti riigid

Maailmamajanduse nõrk seis ning kehvad väljavaated on mõjutanud ka ekspordist sõltuvate Balti riikide kasvuväljavaateid. Suve lõpul alandas Hansabank Markets (HBM) Eesti ja Läti 2002. ja 2003. a majanduskasvu prognoose, Leedu prognoosi aga tõstis. Majandusarengud jäävad kõigis kolmes riigis 2002. aastal oluliselt ning 2003. aastal mõnevõrra vähem mõjutatuks negatiivsetest arengutest Euroopa Liidus. Euroopa-suunalist tagasihoidlikku eksporti täiendab lisaks Venemaa kasvavale nõudlusele sel aastal varasemast oluliselt enam sisenõudlus.

Läti. Läti majanduskasvu vedajaks on 2002. a sisenõudlus, eriti era- ja valitsustarbimine. Investeeringute kasv jääb suhteliselt mõõdukaks, kuigi välisotseinvesteeringute sissevool on varasemast suurem, prognoosib HBM. Tuleval aastal võib siiski oodata mõningaid nihkeid ? era- ja valitsustarbimise kasvutempo aeglustumist ning investeeringute kiiremat kasvu.

Leedu. Leedu majandusarengud on HBMi hinnangul osutumas oodatust edukamaks. Valitsuse majanduspoliitika usaldusväärsus on selgete tegevusplaanide ja nende eduka täitmise tõttu oluliselt kasvanud. Leedu on suutnud euro tugevnemisest hoolimata edukalt kasvatada eksporti SRÜsse, kompenseerides sellega Euroopa Liidu poolse nõudluse nõrkust. Samal ajal on kiiresti tugevnemas sisenõudlus, kus nii investeeringud kui ka tarbimine on kasvamas. Need positiivsed protsessid jätkuvad HBMi hinnangul ka järgnevatel aastatel, kusjuures ELi majanduse taastumine kindlustab vähemalt 5,5se majanduskasvu ka 2003. aastal.

Saksamaa

Eurotsooni suurima majandusruumi Saksamaa toibumine on olnud oodatust nõrgem. Aasta esimeses kahes kvartalis kasvas Saksa SKT vaid 0,3 (eelmise kvartaliga võrreldes), keskmiselt on tänavust Saksamaa majanduskasvu prognoosi alandatud 0,5 protsendile valitsuse prognoositud 0,75 asemel. Ifo instituut prognoosis 2003. aastaks varem ennustatud 2,4 asemel 2,3 kasvu. Kasvu on pärssinud streigid, tööpuuduse kasv ning ettevõtete investeeringute edasilükkamine. Eksporti hoiab tagasi USA majanduse nõrkus, tarbijate kindlustunnet õõnestab aktsiaturu langus, rida pankrotte ning kõrge tööpuudus.

Venemaa

Eesti idanaabri majandus jätkab tänavu jõudsat kasvu, kuid jääb alla läinud aasta 5 majanduskasvule. Pärast juuli tugevat tööstustoodangu suurenemist (7,8, sesoonselt korrigeeritud 6,2) tõstis Vene kaubandusministeerium 2002. a SKT prognoosi 3,9 protsendile. Valitsuse esialgne prognoos oli 3,6. Tulevaks aastaks prognoosib Venemaa valitsus 3,5?4,4 protsendist kasvu sõltuvalt nafta hinnast maailmaturul.

Eest eksportijate ootused Venemaa vastuvõtmisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, mis oleks üks tee topelttollidest vabanemiseks, tuleval aastal ilmselt ei täitu.

Intressid.

Varakevadel olid analüütikud seda meelt, et nii USA kui Euroopa Keskpanga (ECB) järgmine samm on laenuintresside tõstmine. Nüüd, kus USA ja Euroopa majanduskasvu väljavaated on süngestunud, ei peeta intresside tõstmist lähiajal tõenäoliseks. Pigem oleks enam alust intresse langetada.

Deflatsioon

Järjest enam majandusspetsialiste hoiatab, et inflatsiooni asemel on uueks ohuks kujunemas deflatsioon. See ähvardab Jaapanist levida USAsse ega jätaks puutumata ka Euroopat. Deflatsioon tähendab vastupidiselt inflatsioonile raha väärtuse kasvu. Deflatsiooni esmasteks tunnusmärkideks on aeglane kasv, massiline tööpuudus, vähenevad tulud ning kinnisvara ja aktsiate hinna langus, seda hoolimata väga madalatest laenuintressidest.

Nafta hind

Hoolimata majanduskonjunktuuri langusest on nafta hind viimase aastaga järjest tõusnud, kajastades Iraagis uue sõja puhkemise kasvavat riski. Turul valitseb suur ebakindlus. Rünnak Iraagile tähendaks kindlasti nafta hinna tõusu, kuid kui kõrgele ja kui kauaks, ei julge keegi ennustada. Võtmeroll nafta hinna kujundamisel on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonil (OPEC), kuna viimasel ajal tootmist suurendanud kartellivälised riigid on suures osas oma lae praeguseks saavutanud.

Sõjaoht

Analüütikud prognoosivad Iraagi võimalikust ründamisest ulatuslikku tagasilööki USA majandusele. Kiplingeri uurimisinstituudi hinnangul vähendaks sõda USA SKTd vähemalt 1,5 protsendipunkti võrra. Rünnaku maksumust on hinnatud vähemalt 50 miljardile dollarile. Võimalikest mõjudest majandusele prognoositakse lühiajaliste intresside tõusu, dollari nõrgenemist ning börside langust. Ebakindlus kasvaks kogu maailmas. USA majanduses muutub tõenäolisemaks uue languse võimalus, sõjategevuse venimajäämine pidurdaks kasvu veelgi. Kasvaks ka uute terroritegude oht.