Ida-Virumaa areng eeldab koostööd

Meil kõigil on oma huvid ja motiivid tegutsemiseks. Kodanik tahab, et oleks hea olla, ettevõtja kasumit, riik korda ja seaduskuulekust. Säästvat, jätkusuutlikku arendamist võib defineerida ka kui tasakaalu otsimist, leidmist ja kokkuleppimist erinevate huvide vahel nii, et kodanikul on hea olla, ettevõtlus edeneb ja ka kord on majas.

Mulle meenub innustav näide Ungari külakesest Gömörszölös, mis on võitnud hiljuti mitmeid auhindu rahvusvahelisel tasandil. Mahajäetud, laastatud, osaliselt varemeis külast sai mõne aastaga kaunis vaatamisväärsus koos elujõulise elanikkonnaga. Piisas paarist-kolmest visionäärist-teadlasest, kes soovisid eksperimenteerida säästva arengu teoreetiliste aspektide paikapidavust praktikas. Nad kirjutasid kokku arengukava, kolisid külakesse elama, taasjuurutasid vana-vanaisadeaegsed juba unustatud põlluharimisviisid, mis olid küll inimressursikulukamad, kuid olid seevastu keskkonnaga tasakaalus. Loodi tulundusühing, mis tootis omanikele, st külaelanikele ja seega tervele kogukonnale tulu. Nad aitasid inimestel üles ehitada looduslähedase ökoküla. Pea olid kohal ka turistid. Kohalikud hakkasid tegelema käsitööga. Arenes majutusäri, üksikud pensionärid teenisid paari pensioni jagu lisa, edendati taastuvenergeetikat.

Ida-Virumaa on ilmselgelt väike peegeldus probleemidest, mis ootavad lahendamist kogu maailmas: kas esmatähtis on järgida säästva arengu põhimõtteid või on enne tarvis lahendada olulisemad küsimused, nt energia. Kas ja kuidas saaks kõiki neid küsimusi lahendada kompleksselt, kes seda tegema peaks? Kokkulepitud põhimõtete alusel võiks seda koostöös teha, vastastikuseid huvisid teadvustades ja tunnustades. Tahame ju kõik, et meie lastel läheks paremini ja nemad ei liialdaks nii, nagu oleme seda teinud meie.

Ida-Virumaal on tänaseks koostatud üle kümne elujõulise projekti, mis kõik otsivad lahendust küsimustele, kuidas muuta tuhamägede ümbrus atraktiivseks ja luua uusi töökohti. Tuhamägedele rajatavad suusamäed, kaevandusmuuseumid, sood ja stalinlik arhitektuur on osa visioonist, mille rakendamine peaks elavdama äri, muutma elu inimväärsemaks. Johannesburgi tippkohtumiselgi jäi kõlama deviis ? seostatud lahendused säästva arendamise teenistusse. Oleks tõsiselt aeg ka Eestis liita kohalikud algatused riiklike eesmärkide ja võimalustega säästva arengu huvides. Koostööta, infovahetuse ning ühisvisiooni kujundamiseta jääme veel kaua pendeldama ametkondade suva, lünkliku finantseerimise, kiratseva turismi ja põlevkivitööstuse probleemipuntra vahele.

Arengut Ida-Virumaal pidurdab tänini lünklik infovahetus, mis väljendub eri projektide väheses integreerituses. Ei saa ju kaua kesta olukord, kus iga päev läbivad Ida-Virumaad sajad turistid, ent raha kulutavad nad kas Tallinnas või Piiteris, sest Ida-Virumaal nagu polekski selleks lihtsalt võimalusi.

Jääb vaid loota, et kohalikud algatused tugevnevad, integreeruvad ja loovad eeldused majanduse tasakaalustatud arenguks. Vähemalt seniks, kuni riik iseendaga aru peab ja prioriteete-perspektiive vaeb.