Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uhiuus Toyota või pruugitud BMW?

    300 000 krooni eest saab uuena osta vaid odavaima BMW mudeli ? 316ti. Sama summa toob garaaþiukse ette aga ka viie aasta vanuse 528i või koguni kaheksasilindrilise 535i, õnnestumise korral isegi universaalkerega Touringu variandi.
    Ka Toyota Avensise saab selle raha eest universaalkere ja diiselmootoriga või sedaanina 1,8-liitrise mootori ja automaatkäigukastiga ? aga mõistagi uuena.
    Väga sageli peavad autoostjad esitama enesele küsimuse: kas pruugitud luksuslik Saksa auto või tuttuus Jaapani massiauto? Asjatundjad jäävad eriarvamusele. Uute autode müüjad kipuvad soovitama uut, kasutatud autode müüjad aga pruugitud sõidukit. Valik sõltub ilmselt rohkem sellest, kas ostjale on olulisem tunda kas või kordki elus kõige kallimat parfüümi ? uue auto lõhna ? või vajab ta lihtsalt sõiduriista, mis omanikku võimalikult väikese kulutusega punktist A punkti B toimetab. Nagu on näidanud erinevad rehkendused, on pruugitud auto kilomeetri omahind odavam kui uuel autol. Sest ainuüksi poe väravast välja sõites kukub tema turuhind tuhandeid kroone. Kuid eks uue auto tehniline ressurss on midagi muud kui pruugitud autol ja muretu sõit garantii kaitsva tiiva all on samuti üksjagu väärt.
    ?Kindlasti on uus parem,? leiab Mazdasid müüva ASi Esma Auto turundusdirektor Hindrek Männik. ?Uut Avensist ei varasta keegi, aga BMW ? see on pättide lemmik.?
    Ka Forde ja Volvosid müüva ASi Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu eelistab pigem tuttuut autot ja loomulikult eeskätt seda, mis ostetud nende salongist. ?Kas just Avensist, aga rikkalikus varustuses Avensisega samasse klassi kuuluvat uut Mondeot eelistaksin pruugitud bemmile küll iga kell,? on Lillipuu veendunud.
    Seevastu Eesti suurima kasutatud liisingautode müüja Balti Realiseerimiskeskuse (BRC) varamüügi osakonna juhataja Priit Maanurm eelistab kõhklematult pruugitud Saksa autot, loetledes viimase plussidena mugavust, vastupidavust ja hinda aasta pärast. ?BMW ostad täna ja kui olid ostes hea tingija, müüd aasta pärast auto sama hinnaga maha,? kinnitab Maanurm.
    ?Uue puhul aga arvuta kohe oma kaotus välja, kui tead, et aasta pärast oled 15 protsenti alghinnast kaotanud,? räägib ta. ?Avensis uuendab ennast ka iga paari aasta tagant, mis veelgi vähendab eelmise mudeli hinda.?
    Eesti suurima pruugitud autode importööri OÜ E-Autoline juhataja Peeter Toomsoo annab oma eelistuse samuti mõne aasta vanusele BMW-le ning valiks endalegi selles hinnaklassis just kas 5-seeria või siis Audi A6. ?Mõistan uute autode müüjaid ja ilmselt vastaksin nende asemel sama moodi. Iga töötaja peab olema tööandjale lojaalne. Kui aga vaadata, mille paljud uute autode müüjad endale on ostnud, siis leiab nende seast nii mõnegi pruugitud Saksa auto,? lausub Toomsoo.
    Autolehe peatoimetaja Margus-Hans Kuuse leiab aga säärase võrdluse pisut väära olevat. ?Kui tegu on kahe kvaliteetautoga (olgugi et täiesti erinevatele tarbijagruppidele), siis loomulikult on igasugune uus auto alati parem kui viie aastaga suure protsendi tehnilisest ressursist kaotanud vana auto,? räägib 40 aastat autoasjandust uurinud Kuuse, kelle sõnul pole võimalik alati ka kõike rahas mõõta. ?Kuidas panna inimest, kes tahab Baieri margi aurast tükikest, Toyotasse istuma? Mitte kuidagi ei tule välja!?
    Margus-Hans Kuuse ütleb naljatlemisi, et Saksa autode eelistamine isegi ülemäära kallina on 700aastase orjapõlve rudiment, ja soovitab osta Jaapani auto. ?Ainus asi, mida mina usun, on professionaalsel tasemel infotulv. Statistika väidab juba paljude aastate vältel üha ja jälle, et Jaapani autod on kõigist teistest töökindlamad,? selgitab ta. ?Tõenäosus, et pruugitud Jaapani autoga juhtub äpardus, on selgelt väiksem kui Euroopa, Ameerika või Korea markidega. Statistika on üks kangekaelne asi ja selle vastu ei saa keegi, rääkigu pealegi mõni kohalik autoriteet, et see nõnda pole.?
    Maanurm toob seevastu välja Saksa autofirmade stabiilsuse mudelivaliku uuendamisel, tänu millele püsivad autode hinnad stabiilsematena ja see laseb tekkida ka suuremal ja odavamate hindadega varuosade turul. ?Kui Jaapani tehased lasevad igal aastal välja vana mudeli nimega uue auto, siis eelmise mudeli hind kohe kukub,? selgitab ta, ?Saksa autod püsivad aga neli kuni kuus aastat pea muutusteta.?
    Eesti autoostjad kipuvad 300 000kroonise eelarve puhul eelistama siiski uusi sõidukeid ning selle põhjuseid pole keeruline leida. ?Uue auto kasuks räägib eelkõige asjaolu, et praeguseks üldlevinud autotootjate poolt pakutav kahe-kolmeaastane garantii (ja kuni 12aastane keregarantii) võimaldab rahulikult, suuri erakorralisi väljaminekuid kartmata autot kasutada,? räägib Tiit Lillipuu. ?Pruugitud, piiri tagant toodud sõidukeil, millel sageli puuduvad teenindusajalugu kajastavad dokumendid, võivad ilmneda ootamatud vead, mille kõrvaldamine võib autoomaniku eelarvesse paraja augu lüüa. Ja mida prestiiþsem mudel, seda kulukamaks pruugitud auto sõidukorda saamine võib osutuda.?
    ?Pruugitud auto eelis on juba ära toimunud hinnalanguses,? Jääb Priit Maanurm siiski enda juurde. Ka Kuuse nimetab pruugitud auto ostjaid kavalamateks. ?Pruugitud auto ostavad kavalamad inimesed, kes lasevad kellelgi teisel osaks saada uue auto võludel ja ühtlasi ülikiirel amortisatsioonil,? räägib Kuuse.
    Maanurm toob välja, et ka uue auto ostmisel võib hinnaga alt minna, sest uus mudel tuleb sageli küllaltki kallina müüki ning selle müügihind langeb märgatavalt mõne kuu möödudes. ?Need, kes ostsid auto kohe selle müüki tulles, pole võib-olla liisinguski suutnud maksejääki nii madalaks maksta kui hetkel poehind,? selgitab Maanurm.
    Üks aspekt, mis uue auto kasuks otsustama kallutab, on laiem valik. ?Tihtipeale otsustatakse uue auto kasuks, kuna soovitava värvi, sisustuse ja mootoriga autot keegi hetkel kasutatuna ei paku,? sõnab Maanurm.
    Margus-Hans Kuuse sõnul saab pruugitud auto ostu ideaalseks lugeda, kui sõidukil on suur tehnoressurss, tema olukord seest ja väljast on hea või väga hea ning ka sõiduki mark, mudel ja kere värv meeldivad. ?Soovunelm? Reeglina küll,? tõdeb ta samas. ?Sestap ei tohi ?hea ostu? ootuses orienteeruda margile-mudelile või, jumal hoidku, värvile! Tuleb võtta parim võimalik auto.?
    Hindrek Männik Esma Autost lisab, et kui langetatakse otsus osta kasutatud auto, tuleb seda teha tuntud müüja juures. ?See annab ostjale garantii, et kui hiljem tekib autoga probleem, siis on vähemalt koht, kuhu pretensiooni esitama minna,? sõnab Männik.
    Ent alati jääb võimalus eriti hea ostu ootuses minna välja mõningasele riskile. Kolmesaja tuhande krooni eest saab omandada väga haruldasi sõidukeid vanemate autode seast.
    Kuuse usub, et enamik inimesi pole kursis, milliseid ülipõnevaid vanemaid autosid välismaal 300 000kroonise ekvivalendi eest võimalik soetada on. ?Eriti odavalt siis, kui neil mõningane viga küljes,? selgitab Kuuse. ?Asjaga tuleb end lihtsalt kurssi viia ning leida mõni väärt töömees, kes taolisi asju enne teinud. Üksnes siis võib julgustüki ette võtta ? see on mõnelgi puhul end õigustanud ja inimesed sõidavad mõõduka raha eest autodes, millele vaadatakse sagedamini järele kui neli korda kallimale.?
    Isegi oksjonilt võib 300 000 krooni eest omandada väga heas või isegi suurepärases korras 1969. aasta Jaguar E-Type?i, 1971. aasta Maserati Indy Coupe, 1979. aasta Aston Martin Lagonda Salooni, 1970. aasta Aston Martin DB5 või 1959. aasta Bentley S2. Ehk nagu öeldakse: kes ei riski, see ðampanjat ei joo.
    Aastakümneid autoasjanduses olnud autoajakirjanik Margus-Hans Kuuse tunnistab, et 300 000 krooni tagab uute autode turul vägagi rikkalikud valikuvõimalused ning pruugitud autode turul võib end 300 000 krooniga lausa kuningana tunda. Sellest veel kallimad sõiduautod on Eesti turul selge erand. Ometi pole 300 000 krooni iseenesest õnnestunud valiku garantii. Alati on võimalik teha ka halb valik. Hindrek Männik Esma Autost võrdleb autoostu kogunisti naisevõtuga: ?Seda ei saa kiirustades teha, hiljem kahetsed!?
    Kolmsada tuhat krooni võimaldab baasvarustusest pisut rikkalikumas varustuses ära osta enamiku uutest laiatarbelistest keskautodest. ?Nissan Primera, Honda Accord, Opel Vectra, Mazda 6 on suutelised lahendama praktiliselt kõik selle, mida autot kui tarbeeset kasutav perekonnainimene vajab,? leiab Kuuse. ?Sageli annavad need autod ka piisava ?laengu? dünaamilist sõitu eelistavale juhile või auto ilu hindavale omanikule.?
    Väiksematest autodest saab 300 000 krooni eest tavaliselt ka kõige võimsamaid versioone. Arvatavasti võimsaim selle hinnaklassi uus sõiduauto Eesti turul on Honda Civic Type-R ? 200hobujõulise süstiku saab kätte 295 000 krooni eest. Seatud hinnapiiri sisse jääb ka kenake valik nn linnadžiipe ? Honda CR-V ja Toyota RAV4 näiteks ? ning üllatusena ka pisut tõsisem ja suurem maastur ? Kia Sorento.
    Kes auto juures enam prestiiži hindavad, peavad 300 000kroonise eelarve juures vaatama pigem kasutatud autode turule ? uuena saab selle raha eest kätte küll pisimad Audi, BMW ja Mercedese mudelid, ent uuest sama marki keskautost ei maksa unistadagi. Odavaim nn premium-margi keskauto on Volvo S40 (314 000 krooni).
    Pruugitud autode turul on valik mõistagi lahedam. Seitsme aasta vanustena saab kuulsate Saksa firmade mudelivalikust 300 000 krooni eest kätte isegi nende lipulaevad ? Audi A8, 7-seeria BMW või S-klassi Mercedese, ole mees ja vali! Just Saksa autod kipuvad eestlastele paremini kaubaks minema, kui jutt käib 300 000 krooni kulutamisest pruugitud sõidukile. Viimasel ajal kogub populaarsust ka Rootsi toodang. OÜ E-Autoline müüb selles hinnaklassis kõige enam kesk- või suure keskklassi autosid, nagu Audi A4 ja A6, BMW 3- ja 5-seeria, Volvo S80, Mercedese C-klass, VW Passat. BRCs on juba järjekord, millal mõni Saab 9-5 müüki tuleb. ?Mis muu kolm aastat vana sõiduki saab 300 000 krooni eest, millel on nahksisu, automaatkäigukast, kliimaautomaat ning tagatipuks ventileeritavad istmed?? küsib Priit Maanurm BRCst.
    Jaan Kallas
    tolliametnik
    Loomulikult 5-seeria BMW. Teiste autodega võrreldes seisneb BMW vahe selles, et see on legend. Kui kõik jõuaksid BMW osta, siis teisi autosid nagu polekski vaja. Konkreetselt 300 000 eest ostaks kõhklemata BMW 525i Touringu võimalikult hilise väljalaskeaastaga. See on auto, millel on minu arvates olemas kõik see, mis ühel autol olema peab: mahukus, vastupidavus, soliidsus. Tänavapildis näeb kindlasti atraktiivsemaid autosid, aga neid vaatad korra ja unustad. BMW jääb aga selles autode massis meelde.
    Egon Reiljan
    pangaanalüütik
    Kolmesaja tuhande krooni eest ostaksin isiklikuks autoks paari aasta vanuse Audi TT. Eelistaksin hetkel sportliku alatooniga autot, kuid arvatavasti paari-viie aasta pärast mõnda mahtuniversaali. Audi TT on jätnud mulle üldiselt väga hea mulje nii oma välimuse, interjööri kui ka sõiduomaduste poolest. Isegi 180hobujõulise mootoriga suudab masin tagada hea kiirenduse ning vajadusel ka üle 230se tunnikiiruse maanteel, kuid seda võimalust ma loomulikult niisama ei kasutaks. Kokkuvõtteks võiks öelda, et TT on omas hinnaklassis minu jaoks atraktiivseima välimusega auto, millel on ka mootor, mitte ainult pedaalid.
    Raivo E. Tamm
    näitleja, autofänn, rolling-estonian
    Ma pole nende hindadega päris kursis, aga minu jaoks on auto midagi enamat kui lihtsalt tarbeese ? ma ei rahulduks keskklassiautodega, ehkki need oleks uued. Kui mulle antaks 300 000 krooni, siis mina pöörduksin Mati Leivategija poole ja laseks tal teha midagi erilist. Näiteks mõne Nõukogude auto baasil mingi lahtise sõiduki, kui 300 000 krooni seda võimaldab. Lahtised autod on mu nõrkus ja ma olen juba pikka aega vaimustatud Leivategija kätetööst.
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tarbijate kindlustunne langes kuuga ligi 13%
Michigani Ülikooli tarbijauuringu tulemused näitavad tarbijate muret, et inflatsioon, tööpuudus ja intressimäärad võivad edasi liikuda ebasoodsas suunas.
Michigani Ülikooli tarbijauuringu tulemused näitavad tarbijate muret, et inflatsioon, tööpuudus ja intressimäärad võivad edasi liikuda ebasoodsas suunas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.