Meehinna langus Eestis on vähetõenäoline

Pärast möödunud erakordset suve võib täheldada mitmeid huvitavaid tendentse Eesti meeturul. Viidates heale meekorje-suvele on ajakirjanduses ennustatud mee hinna langust. Samas on piirkondi (Põhjarannik, Läänemaa, saared), kus korje oli alla keskmise. Eestis tervikuna oli käesoleval aastal meesaak veidi üle keskmise.

Euroopas on mee hind kõvasti tõusnud, põhjuseks ilmakatastroofid. On tunda sealsete firmade pressingut täiendavate meevarude leidmiseks mujalt. Eriti teravaks teeb olukorra Euroopa Liidus asjaolu, et EL riikides keelati ära Hiina mesi mürgise aine kasutamise tõttu mesilaste ravis. Hiina on suurim mee eksportija.

Meehinna tõus Euroopas toob Eestis kaasa järgmisi arenguid. Imporditavate mee koguste vähenemist. Importmesi oli üheks oluliseks Eesti mee hinna allalöömise hoovaks.

Eesti mee ekspordivõimaluste paranemine Euroopas ei soodusta kindlasti mee hinna langust Eestis. Euroopas keelatud Hiina mett püütakse erinevate mehhanismidega ikkagi Euroopa turule suunata. Näiteks re-ekspordi abil kolmandate riikide kaudu.

Eesti meetarbijate väärtushinnangute kasv väärtustab ka Eesti mesinike tööd. Mee hind kajastab eelkõige seda, kuidas mesinik/firma ise hindab oma mee väärtust. Kui tootele määratakse madal hind, siis ei saa ka rääkida kõrgkvaliteetsest meest.

Jutud mee hinna langusest ei ole tõsiseltvõetavad ka olukorras, kus elekter, side, transport, kindlustus jms pidevalt kallinevad. Lisaks tuleb mesinikel teha kulutusi, et tagada mesilate vastavus aasta lõpus kehtima hakkavatele veterinaarnõuetega. Allakirjutanu andmetel on veterinaarse tunnustuse (s.o ametliku õiguse järgmisest aastast mett müüa) saanud mõni üksik mesinik. Eestis on umbes 7500 mesinikku! Olemasoleva seadusandliku ja tegeliku olukorra vastuolu tõttu ootab Eesti mesindust katastroof. Jääb mulje, et mõne firma või mesiniku väited mee hinna alandamisest on tingitud soovist turuosa suurendada.

Ei ole olemas lihtsalt mett, on olemas erinevad meed oma väärtuse poolest. Mee väärtus sõltub eeskätt korjemaal olevatest taimedest, aga ka ilmastikust, säilitusajast, transporditingimustest, mee töötluse hügieenist ja mesilastõust. Arenenud riikides eelistatakse pea alati kodumaist mett importmeele. Oma riigi mesinikke usaldatakse tunduvalt rohkem kui kaugemate piirkondade mesinikke.

Kodumaist mett väärtustatakse erinevalt. See, kas keskmiseks meesaagiks taru kohta on 20 kg või 70 kg, sõltub heal mesinikul põhiliselt korjemaa taimeliikidest ja neile sobilikest ilmadest. Nektarivoo intensiivsus on see, mis paneb paika taru saagikuse.

Saagikus ja mee kvaliteet ei käi alati üheskoos. Kui nektarit lausa voolab, siis jääb mesilasperel vähem aega nektarist mee tegemiseks; nektari kaaluühiku kohta jõutakse lisada vähem meele iseloomulikke fermente ja lõpptulemina valmiv mesi võib jääda vähemväärtuslikuks võrrelduna olukorraga, kus nektarivool väiksem on. See juhtub kindlasti siis, kui mesinik on sunnitud kiirelt mett välja võtma. Eriti võib suur nektarivool mõjutada rapsimee kvaliteeti. Eestis on rapsi- ja rüpsikasvatus hakanud järjest rohkem levima. Seda eriti Järvamaal. Sealsetel mesinikel pole ilmselt põhjust saagikuse üle kurta, sest on raske leida teist põhjamaist taime, mis oma saagikuselt rapsi ületab.

Maitse üle ei vaielda, kuid hinna järgi otsustades ei kuulu rapsimesi hinnalisemate lauameede hulka. Näiteks Saksamaal on kanarbikumesi umbes kaks korda kallim kui rapsimesi. Arvatavasti on see ka üheks põhjuseks, miks just Järvamaal on meehinda langetatud. Eestis on viimane aeg hakata tegema vahet ühe ja teise meeliigi vahel. Purgile tuleks märkida, millise meega on tegemist.