Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lastepidu tuleb korraldada südamega
Üritusturundusfirma Proevent projektijuhi Inge Runtali sõnul võib eristada perekondlikke ja spetsiaalselt lastele mõeldud üritusi. Pereürituste puhul tuleb silmas pidada, et lisaks täiskasvanutele osalevad üritustel ka lapsed, mis tähendab, et nendega tuleb arvestada nii peokoha valikul kui ka programmi koostamisel. ?Koha valikul peaks arvestama laste arvu ja vanusega, koha ohutuse ja avarusega, mänguväljakute ja magamisvõimaluste olemasoluga,? räägib Runtal.
Pereürituste planeerimisel soovitab Runtal koostada lastele eraldi programm. ?Siis saavad täiskasvanud end vabamalt tunda ning lisaks arendab iseseisvus lapse loovust,? lausub ta. Tubasema tegevuse tarbeks soovitab Runtal näiteks spetsiaalseid lasteetendusi, mida teatritrupid esitavad lisaks tavalisele lavale ka kliendi poolt valitud ruumides.
?Kui mingil põhjusel lastele eraldi tegevust ei soovita, siis tuleb programmi kokkupanemisel lähtuda sellest, et see peab sobima nii lastele kui ka täiskasvanutele,? rõhutab Runtal, soovitades sel juhul võtta kavasse näiteks perekondlikud sportmängud, teatevõistlused või matkad.
Sageli tekitab lastepeo puhul probleeme laste lai vanuseskaala. Tantsutrupi Modus kunstiline juht Piret Torm-Kriis, kelle käealused on sagedased esinejad nii laste- kui ka täiskasvanute peol, soovitab võimaluse korral pidu korraldada üheealistele lastele. ?Väga raske on muuta üht pidu meeldejäävaks korraga nii 2- kui 14aastasele,? põhjendab ta. Ka esinejad peaksid tema arvates olema pidulistega enam-vähem üheealised. ?Lapsele meeldib vaadata tantsimas-laulmas-näitlemas omasuguseid,? nendib Torm-Kriis.
Oluline roll peo õnnestumises on lastepeo juhil. ?Juht peab olema tundlik ja oskama olla lastele sõber,? toob lastepeo juhi olulise omaduse välja stuudio Raamist Väljas osanik ja arendusjuht Liina Kolk. ?Lapsele on nii tähtis, et teda väärtustatakse ja tähele pannakse.? Seetõttu peab peojuht olema äärmiselt suure tähelepanu jaotamise oskusega. ?Lastele ei ole tavaliselt vaja energiat süstida ? pigem anda kätte rahulik tempo,? ei hinda Kolk ülienergilisi peojuhte, kes tihti jäävad pealiskaudseteks ega lähe tegeliku kontaktini.
Piret Torm-Kriis rõhutab, et lastepidu läbi viiv peojuht peab kasutama peoliste eale sobivat kõnepruuki, mitte tegelema vanemate naerutamisega lastele arusaamatute naljade toel. ?Küllalt sageli kasutavad peojuhid seda nippi põhimõttel, et pidu peab meeldima vanematele, siis on lootust saada järgmist tööpakkumist,? on Torm-Kriis pannud tähele peojuhtide lubamatut käitumist. Lisaks peaks peojuht vastu võtma esimese saabuja ja ära saatma viimase lahkuja.
Kui peol on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevaid lapsi, siis peab peojuht olema võimeline suhtlema mõlemas keeles. ?Tuleb jälgida, et keegi lastest ei jääks isolatsiooni,? lausub Proevendi asedirektor Jüri Luud. ?Paljud üle 30aastased inimesed räägivad küll puukeelset vene keelt, kuid peojuht peab seda rääkima korralikult.?
Toidulaud on lastepeol üldjuhul väiksema tähtsusega kui täiskasvanute peol. ?Kuna lasteüritused kestavad reeglina lühemat aega ja lastele on söömine pigem vajaduslik, mitte sotsiaalne tegevus, siis peaks lastepeo puhul siiski enam programmile keskenduma,? räägib Runtal. Kui aga otsustatakse süüa siiski pakkuda, siis tuleks eelistada kergelt söödavaid ja vähe määrivaid toite.