Tõnu Tramm • 17. oktoober 2002 kell 22:00

Varasem liiklustrahv ei raskenda enam karistust

Rahva seas on liikvele läinud jutud, et varasemad, viimase aasta jooksul toime pandud ja hetkel kehtivad liikluskaristused kaotasid pärast 1. septembrit kehtivuse ja kui suvel oled kiirust ületanud, siis nüüd politsei seda enam ei arvesta.

Politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvitsa sõnul ei vasta tõele väide, et senised trahvid oleksid kehtivuse kaotanud, küll aga ei avalda need enam automaatselt mõju kui karistust raskendavad asjaolud. Uues seaduses ei ole enam väljendit ?haldusõiguserikkumine?, see on asendatud mõistega ?väärtegu? ja haldusõigusrikkumine kui selline ei avalda enam juriidiliselt karistust raskendavat mõju. Samas võib politseiametnik, kes on prefektilt saanud õiguse väärtegu menetleda, arvestada karistuse määramisel eelnevaid rikkumisi, ka neid, mis olid toime pandud enne 1. septembrit 2002. Politseil on õigus määrata kohe ka maksimumkaristus, kui ta näeb, et muul moel ei ole võimalik liiklejat mõjutada (liiklejat on eelnevalt korduvalt karistatud, kuid need karistused ei ole mõjutanud süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemisest).

Küll aga ei ole esmakordse väärteo eest võimalik karistuseks määrata juhtimisõiguse äravõtmist. Seega, uus seadus jätab juhiloa alles neil, kellel on varasemast ajast kaks kehtivat karistust ja kellel oleks kolmas rikkumine peatanud juhtimisõiguse. Küll aga tuleb selle eest maksta üsnagi kopsakat rahatrahvi ning seetõttu ei tasu asjatundjate hinnangul teel olles enam kunagi hakata oma tegu tagasi ajama. Alati on targem oma süüd puhtsüdamlikult tunnistada ja leppida selle trahvimääraga, mida auto peatanud politseiametnik kohapeal määrab.

Kui juht on tabatud joobes juhtimiselt teist korda, siis mängivad karistuse määramisel olulist rolli ka kõik enne 1. septembrit toime pandud rikkumised. Liikleja võib siis kuriteo toimepanijaks osutuda ka juhul, kui eelmisest politsei poolt tuvastatud joobes juhtimisest on möödunud üks, kaks, kolm või enamgi aastat.

Hetkel kuum